Murepilved kuhjuvad: pool Eesti tööstusest on haavatav

Elektrimootorite tehas Narvas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe sõnul on jätkuva tööjõukulude kasvu tõttu ligikaudu pool Eesti tööstusettevõtetest lähima kolme aasta vaates haavatavad. 

Swedbank viis läbi ligi 150 Eestis tegutseva tööstusettevõtte finantsandmete analüüsi, et selgitada kasvavate tööjõukulude mõju ettevõtete finantstulemustele ja ärimudelite jätkusuutlikkusele.

«Kiire palgakasvu jätkudes võib nende ettevõtete intressi-, maksude ja amortisatsioonieelne kasumimarginaal langeda alla 2 protsendi, mis on kriitiliselt madal,» kirjutas Kirsimäe Swedbanki blogis.

Ta lisas, et kui investeeringuid edasi lükata, turukonjunktuur ei parane ning mahud ja hinnad ei kasva, langeb ettevõtete investeerimisvõimekus tasemele, kust on raskem ka uusi investeeringuid finantseerida. «Samuti halveneb investeeringute edasilükkamisel ettevõtte võimekus suurenevas hinnakonkurentsis toime tulla,» märkis ta.

Kirsimäe sõnul on äärmiselt vajalik just praegu aidata ettevõtete ja riigi koostöös kiirendada tehnoloogilise muutuse elluviimist tööstuses – seda nii uute kui ka olemasolevate meetmetega. «Paari aasta pärast on investeerimisvõimekus märgatavalt madalam ja konkurentsipositsioon halvenenud. Investeeringute elluviimist toetavad täna langenud tehnoloogia hinnad, robotite kasutusvõimaluste laienemine ja digitaalsete lahenduste kättesaadavus,» nentis ta.

Kui viimase kolme aasta vaates on keskmine palgatõus Euroopas olnud 2–3 protsendi juures, siis Eesti tööstuses on need numbrid püsinud 6–8 protsendi juures. «Siiani on lisaks ettevõtjate nutikusele abi olnud kiirest käibekasvust ja soodsast olukorrast eksporditurgudel. Kiire palgakasvu negatiivne mõju on suurim ehitusmaterjalide tööstuses ja ka muudes töötleva tööstuse harudes, sealhulgas tekstiili- ja mööblitööstuses,» kirjutas Kirsimäe.

Ettevõtjale tähendab kiire palkade kasvutempo tema sõnul aga vajadust suurendada investeeringuid efektiivsuse tõstmisesse ja toodete või kaubamärgi arendusse. Nii saaks Eestis toodetud kvaliteetsete toodete eest paremat hinda küsida. «Statistika näitab, et täna jääme Euroopa keskmisele alla ka digitehnoloogia kasutamisel ettevõtetes. Lisaks on Eestis, võrreldes Euroopa keskmisega, kasutusel kümme korda vähem roboteid töötajate arvu kohta,» märkis Kirsimäe.

Lisaks nähtus analüüsist, et nende ettevõtete kasumimarginaal, kes on viimase nelja aasta jooksul aktiivsemalt investeerinud, on osa sektorites kuni kaheksa korda kõrgem võrdluses vähem investeeringuid teinud ettevõtetega.

«Aeg ärimudelite muutuseks on küps ning kapitalimahukamad ettevõtted suudavad ka rahvusvahelises konkurentsis paremini toime tulla,» lisas Swedbanki tööstusosakonna juhataja.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles