Lavly Perlingu tagandamissoovi taga paistab ka Bill Browder

Lavly Perling.

FOTO: Tairo Lutter

Rahandusminister Martin Helme vihjas tänasel pressikonverentsil, et soovi taga teha prokuratuuris verevahetus ning takistada Lavly Perlingu jätkamine võib olla Bill Browderi hinnang, et Eesti prokuratuur on olnud väga ebatõhus ja leige rahapesuvastases võitluses.

Nimelt kohtus Helme eelmisel nädalal Londonis investeerimisfirma Hermitage Capital Managementi asutaja ja juhi Bill Browderiga, kes rõhutas ministri sõnul eelkõige seda, et rahapesuvastane võitlus on tõhus neis riikides, kus prokuratuur sellega pühendunult tegeleb.

«See, et Eesti prokuratuur on olnud väga ebatõhus ja leige rahapesuvastases võitluses, on ilmne,» ütles Helme, kelle sõnul oli ka Browder Eesti prokuratuuri tegevuse osas kriitiline. Browder on esitanud prokuratuuri arvukalt kuriteokaebusi ning olnud selle passiivsuse osas väga kriitiline. Samas on Browder ka ise vastuoluline rahapesuvastane võitleja, kes teenis Venemaal suurt raha, kuni tema tegevus sattus põlu alla ning ta hakkas Putini režiimi kritiseerima.

EKRE on olnud tuline ja kategooriline praeguse peaprokuröri Lavly Perlingu jätkamise vastane, samas kui koalitsioonipartnerid Keskerakonnast ja Isamaast pole soovinud alternatiivset kandidaati pakkuda. Seetõttu võib prokuratuur jääda juba vähem kui kümmekonna päeva pärast peata.

Bill Browder

FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS / AFP

Lootus saada miljoneid

Rahandusminister Martin Helme sõnul võib USA võimude algatatud uurimine Danske Banki rahapesukaasuses lõppeda sadadest miljonitest dollaritest kuni miljarditeni ulatuva trahviga, millest Eesti võiks USAga koostööd tehes suurema osa enda riigieelarvesse saada.

Järgmisena plaanib Helme edasisi samme arutada justiitsminister Raivo Aegiga. «Räägime läbi, mismoodi justiitsministeerium seda näeb, kuidas prokuratuur siia haakub ja kuidas teised Eesti õiguskaitseorganid siia haakuvad,» ütles rahandusminister teisipäevasel pressikonverentsil. Samuti on tal järgmisel nädalal kavas kohtuda finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleriga.

Möödunud nädalal osales rahandusminister USAs Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakonverentsil. Lisaks sellele kohtus Helme New Yorgis ühe rahvusvahelise advokaadibürooga, millel on Helme sõnul mitmekülgne kogemus rahapesuvastastes kaasustes, ent mille nime minister endiselt avaldada ei soovinud.

«Meil ei ole mingisugust koostöölepingut. Kui me teeme kellegagi lepingu, siis me kuulutame välja hanke ja mul ei ole mõtet tekitada ažiotaaži [seoses] ühegi firmaga, kellega meil tegelikku sisulist koostööd ei ole. Me pole ka kellelegi veel ühtegi senti maksnud,» rääkis Helme.

Helme arutas advokaadibüroo külastuse käigus, kuidas tagada, et USA algatatud uurimised Eestis tegutsevate pankade rahapesu rikkumistes toimuks nii, et Eesti oleks protsessi kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse. Rahandusminister rõhutas seejuures, et advokaadibürood külastades tegutses ta valitsuse volitusel ning mingit isetegevust ei toimunud.

Samuti kohtus Helme Washingtonis USA rahandusministeeriumi abiministri Marshall Billingsleaga ja Londonis investeerimisfirma Hermitage Capital Managementi asutaja ja juhi Bill Browderiga. Kohtumiste eesmärk oli ministri sõnul rahapesuvastasele võitlusele ka kõrgemal poliitilisel tasemel kaasa aidata.

Euroopa sörgib USA-l sabas

Helme rõhutas, et USA lähenemine rahapesule on Euroopa omast paljuski erinev. «Kriminaalkaristuste ja halduskaristuste ähvardusel peetakse rikkujaga läbirääkimisi ja lõpuks jõutakse kokkuleppele, milline see karistus on. Karistuse üheks osaks on tavaliselt väga suur rahatrahv, aga see pole ainus osa ja see pole alati sugugi kõige olulisem,» rääkis rahandusminister.

«Ma ei pea seda ebamõistlikuks lahenduseks, et kui meie omalt poolt jagame informatsiooni, siis lõpuks karistuse puhul jagatakse meiega trahvi,» ütles Helme. Rahvusvahelise koostöö tagajärjel tehtud trahvide summad ulatuvad tema sõnul sadadest miljonitest kuni miljardite dollariteni.

Ühe näitena mujal maailmas toimunud sarnastest juhtumitest tõi rahandusminister välja Brasiilia ehitusettevõtte Odebrechti 2,6 miljardi dollarise trahvi, mille jagasid ühisuurimise lõppedes omavahel USA justiitsministeerium, Šveitsi prokuratuur ja Brasiilia. Esimesed kaks said seejuures trahvisummast kumbki 10 protsenti, ülejäänud 80 protsenti läks Brasiilia riigieelarvesse.

Vastuseks meedias ilmunud väitele, et infojagamine USAga on põhiseadusevastane, ütles Helme, et Eesti teeb praegugi koostööd Euroopa Liidu ametivõimude ja USAga. Näiteks on Eesti Danske Banki kaasuse tarbeks moodustanud ühise uurimisrühma koostöös FBIga. «Õigusabipalved ja õigusabipalvetele vastamine on standardprotseduur ja selle raames info vahetamine on samuti igapäevane asi,» lisas ta.

Billingsleale andis Helme ülevaate sellest, mida Eesti on praeguseks rahapesuvastases võitluses teinud ning millised on kavandatavad seadusemuudatused. Kohtumisest jäi rahandusministri sõnul kõlama väga selge sõnum. «Tema ei oska meile öelda, mis on see õige number inimesi, keda peab karistama varasemate tegude eest, aga see number ei saa olla null,» märkis Helme.

Ta lisas, et see on ameeriklaste jaoks sõnum, et Eesti ei võta rahapesuvastast võitlust tõsiselt. «Väga selge sõnum oli, et see loogika, et ärme minevikku vaatame, vaatame vaid tulevikku, neid ei rahulda. Ja ma ütlesin ka väga selgelt välja, et see ei rahulda mind ja praegust valitsust ka,» ütles rahandusminister.

Helme rõhutas, et varasematele juhtumitele saab joone alla tõmmata alles siis, kui on täpselt teada, mis läks valesti, kes eksis ja kus on vastutus, ning kui seaduserikkujad on oma karistuse saanud.

Tagasi üles