Endiselt Euroopa tipus: Eesti riigivõlg tegi hüppe

Eesti võttis laenu.

FOTO: Luigi Apogeo / PantherMedia / Luigi Apogeo

Kuigi Eesti riigivõlg pöördus tänavu tõusule, siis oli see teises kvartalis jätkuvalt ja konkurentsitult Euroopa Liidu madalaim, kõige suurem oli võlakoormus Kreekas.

Eesti riigivõlg suurenes võrreldes esimese kvartaliga 1,3 protsendi ehk 389 miljoni euro võrra 9,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja moodustas juuni lõpu seisuga 2,5 miljardit eurot, selgub Eurostati andmetest.

Mäletatavasti müüs riigikassa juunis rahavoo juhtimiseks oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi, negatiivse tootlusega võlakirju.

Oksjoni tulemusel emiteeriti 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille tootlus on -0,063 protsenti ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.

Madalamate riigivõlaga riikide seas järgnevad Eestile 20,3 protsendiga Luksemburg ning 20,4 protsendiga Bulgaaria.

Kõige kõrgem oli võlakoormus teise kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 180,2 protsendini SKTst, järgnesid Portugal 121,2 protsendiga ning Küpros ja Belgia vastavalt 107,2 ja 104,7 protsendiga SKTst.

Võrreldes esimese kvartaliga tõusis võlakoormus kümnes Euroopa Liidu liikmesriigis, kiireim kasv oli 4 protsendiga Küprosel, 2,1 protsendiga Leedus ning 1,8 protsendiga Soomes.

16 liikmesriigis võlakoormus langes, Hispaanias ja Prantsusmaal oli riigivõlg esimese kvartali tasemel.

Enim kahanes võlakoorem kvartalivõrdluses Portugalis, 2,5 protsendi võrra, Kreeka võlakoormus vähenes 1,9 protsenti ja Iirimaa oma 1,6 protsendi võrra.

Euroopa Liidu riigivõlg vähenes võrreldes esimese kvartaliga keskmiselt 0,6 protsendi võrra 80,5 protsendile SKTst, euroala võlakoorem vähenes 0,1 protsendi võrra 86,4 protsendile SKTst.

Tagasi üles