Kliimaneutraalsuse eesmärki pooldab 70 protsenti Eesti elanikest (12)

BNS
Copy
Eestimaa Looduse Fond on seisukohal, et raiemahte vähendamata ei ole kliimaneutraalsuse saavutamine võimalik.
Eestimaa Looduse Fond on seisukohal, et raiemahte vähendamata ei ole kliimaneutraalsuse saavutamine võimalik. Foto: Riina Martinson

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 10.-15. oktoobrini läbi viidud küsitlusest selgub, et 70 protsenti vastajatest pooldab eesmärki saavutada Eestis aastaks 2050 kliimaneutraalsus, kuid selle saavutamisse usub vaid 35 protsenti.

Eesti valitsus andis 3. oktoobril teada, et toetab aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamist. Sellele otsusele eelnes 1. oktoobril Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI) analüüsi avaldamine, mis tõi välja kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud tegevused ja kulutused Eestis. Kliimasoojenemine ja selle vastu võitlemine on viimasel ajal palju tähelepanu saanud seoses Rootsi keskkonnaaktivist Greta Thunbergi tegevuse ja sellest alguse saanud koolinoorte kliimastreikidega. Nendest sündmustest ajendatult küsiti inimeste arvamust kliimasoojenemise, kliimaneutraalsuse saavutamise ning koolinoorte kliimastreikide kohta. Kõikidele küsimustele oli võimalik anda vastus nelja palli skaalal: «jah», «pigem jah», «pigem ei» ja «ei», lisaks oli võimalik vastata «ei oska öelda». 

Kliimaneutraalsuse eesmärgiga seoses küsiti inimestelt esiteks: «Kas Teie pooldate ametisoleva valitsuse poolt heaks kiidetud eesmärki saavutada aastaks 2050 Eestis kliimaneutraalsus?» 70 protsenti vastajatest on selle eesmärgi poolt ehk vastas «jah» või «pigem jah», 19 protsenti olid aga vastu, vastates «pigem ei» või «ei», ning 11 protsenti ei osanud öelda. 

Veel paluti kliimaneutraalsuse teemal öelda inimestel: «Kas teie usute, et Eesti saavutab kliimaneutraalsuse aastaks 2050?» 35 protsenti vastas «jah» või «pigem jah», 51 protsenti «ei» või «pigem ei» ning 14 protsenti «ei oska öelda».

Kuna 1. oktoobril avaldatud SEI analüüs näeb ette kliimaneutraalsuse saavutamiseks põlevkivienergia asendamise tuule-, päikese ja tuumaenergia ning hüdropumpjaamadega, siis küsiti inimestelt: «Kas toetate eesmärki saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, kui selleks tuleb Eestisse ehitada tuumajaam?» Sellisel juhul toetab kliimaneutraalsuse eesmärki 44 protsenti, vastu on 47 protsenti ning üheksa protsenti ei oska seisukohta võtta.

Üks oluline samm kliimaneutraalsuseni oleks planeeritava Hiiumaa meretuulepargi valmis ehitamine. Inimestelt küsiti: «Eesti Energia kavandab Hiiumaa rannikust 12 kilomeetri kaugusele meretuuleparki, mis praeguse seisuga oleks maailma suurim. Kas teie pooldate selle tuulepargi ehitamist?» 78 protsenti vastajatest pooldab Hiiumaa meretuulepargi ehitamist, 13 protsenti on vastu ning üheksa protsenti ei oska seisukohta võtta.

Küsitlusest selgus veel, et kuigi 73 protsenti inimeste arvates leiab praegu aset globaalne kliimasoojenemine ning 71 protsenti inimeste arvates on see inimtegevuse põhjustatud, siis Greta Thunbergi poolt algatatud koolinoorte kliimastreike toetab 30 protsenti. 

Kui üldiselt on erinevate parlamendis esindatud erakondade toetajad ülekaalukalt seiskohal, et kliima soojeneb ning see soojenemine on inimtekkeline, siis mõnevõrra skeptilisemad on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad, kelle seas on samal seisukohal pool toetajaskonnast. Samas tähendab see, et ka EKRE toetajaskonnas on enamuses need, kelle arvates leiab aset globaalne kliimasoojenemine - 51 protsenti nõustub ja 45 protsenti ei nõustu - ning globaalne kliimasoojenemine on inimtegevuse põhjustatud - 49 protsenti nõustub ja 44 protsenti ei nõustu. 

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 10.-15. oktoobrini ning kokku küsitleti 1000 16-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aastal asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles