Puust ja punaseks: mis tasu SEB hoiustelt võtab?

Raha niisama hoidmine läheb kalliks maksma

FOTO: Elmo Riig / Sakala

ERR kirjutas neljapäeval, et suured firmad ja organisatsoonid peavad SEB pangas hoiustele sisuliselt peale maksma. Pank selgitas Postimehele, et tegu pole intressiga.

«SEB Pank ei ole rakendanud ja ei plaani rakendada kõikidele äriklientidele negatiivset hoiuseintressi. Küll aga kehtib meil juba alates 2016. aastast hinnakirja järgne võimalus võtta äriklientidelt teatud juhul valuutahoidmistasu,» rõhutas panga esindaja.

Tema sõnul on üldreeglina pangal õigus otsustada selle tasu võtmine juhul, kui ärikliendi arvelduskontodel on pikemat aega raha, mida äriklient ei vaja igapäevaseks majandustegevuseks ja mis ületab 1 miljoni euro piiri.

«Enne kui valuutahoidmistasu konkreetsele ärikliendile kehtestame, võtame kliendiga ühendust, arutame kliendi igapäevaseks majandustegevuseks tarviliku raha vajadust ja selgitame valuutahoidmistasu tingimusi, mis kirjas hinnakirjas,» selgitas panga esindaja.

Panga kinnitusel äriklientide arv, kel peale igapäevaseks majandustegevuseks kuluva raha jääb kontole lisaks veel vähemalt 1 miljon eurot (mida ettevõtte igapäevatöös ei kasuta), ei ole suur. «Seega võrreldes kogu kliendibaasiga ei ole taolisi kliente SEBs palju.»

Sellel on ka oma põhjus. «Kommertspankade jaoks on kehtinud kohustus tasuda Euroopa Keskpangas hoiustatavatelt summadelt negatiivset intressimäära juba 2014. aasta keskpaigast. Tänaseks on negatiivne hoiuseintress jõudnud –0,5 protsendini ja on tõenäoline, et seda langetatakse lähiajal veelgi,» rääkis SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Ta selgitas, et keskpanga eesmärk on läbi negatiivsete intressimäärade suunata mitte ainult pankasid, vaid ühiskonda laiemalt investeerima jõude seisvat raha uutesse ettevõtmisesse, et seeläbi ergutada inflatsiooni ja kiirendada majanduskasvu. «Et erinevad kommertspangad üle Euroopa on hakanud negatiivse intressimäära mõju klientidele üle kandma, näitab, et keskpanga meetmed kannavad vilja.»

Tagasi üles