Indrek Neivelti uus tuleproov: maksupööre

Indrek Neivelt

FOTO: Mihkel Maripuu

Niipea kui ettevõtja Indrek Neivelt asus mullu jõuliselt Parvel Pruunsilla ja Isamaa pensionireformi toetajate paati, kaalukausid muutusid ning kogu pensionisüsteem pööratigi poliitikute poolt pea peale.

Tõsi, II pensionisamba muutmise seaduseelnõu pole veel valmiski, rääkimata sellest, et oleks vastu võetud või kehtiks, kuid tuleb tunnistada, et sisuliselt on asi tehtud. Ning ilmselt lõppvariant polegi nii hull, kui alguses kardeti.

Samasugust pööret vajab aga veel üks valdkond. Nimelt võiks üle vaadata maksukogumise põhimõtted.

Reformierakonna esimehel Kaja Kallasel on õigus, kui ta ütles ETV saates «Esimene stuudio», et peaminister Jüri Ratase algatatud maksudebatt on silmapete. «Kus on see debatt, mis on sinu idee, mis sa tahad siis teha, mis on need muutused?» küsis Kallas.

Samas paistab, et Kallase kurvastuseks ei soovi ka tema juhitud partei maksudebatti. Kallas sai valusalt kõrvetada, kui eelmise aasta septembris poetas ERRile antud intervjuus, et tegelikult võiks sotsiaalmaksu kaotada nii konkurentidelt kui ka omadelt.

Aasta varem oli sama mõtte välja käinud ka Siim Kallas. «Ma koondaksin oma ettepaneku ühte punkti – sotsiaalmaksu kaotamisele. Rinne murtakse läbi ikka ühest kohast,» kirjutas Kallas ajalehe Edasi artiklis, mis oli pühendatud Isemajandava Eesti (IME) ettepaneku 30. aastapäevale. Muuseas, vanem Kallas on käinud välja ka ettepaneku varamaksudest. See on loogiline, sest Reformierakonna kunagine juuridee oligi maksustada tarbimist ja omamist, mitte raha teenimist.

Muuseas, Kallaste ideed toetas mullu ka Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kelle arvates oleks sotsiaalmaksust loobumine loogiline käik, arvestades trende, mis ühiskonnas toimumas on. «Sotsiaalmaksu kaotamine tähendaks seda, et maksukoormus tuleb nihutada teistele maksudele, osaliselt tulumaksule, aga ka tarbimis- ja varamaksudele,» lisas ta.

Siiski, Reformierakonna praeguse esimehe idee summutati parteis ruttu, mistõttu me ka ei tea, millega vähenevaid tulusid kompenseeritaks või kuhu võiks maksusüsteem areneda.

Nii ongi ilmselt ainukesena tervikliku maksupaketi muutmise kava välja käinud justnimelt Indrek Neivelt. 2014. aasta sügisel tõi ta oma blogis viis ettepanekut, millest üks oli ka sotsiaalmaksu hüppeline alandamine, kusjuures puuduolev raha tuleks tervist kahjustavate toodete aktsiisidest ja ettevõtete tulumaksust.

Kokkuvõttes tema hinnangul maksukoormus ei suureneks, kuid väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormus väheneks oluliselt. Ettevõtete maksukoormus jagataks ümber, nii et inimestega seotud maksude asemel maksustatakse rohkem kasumit. Ehk me ei maksustaks n-ö sisendit, vaid väljundit.

Nende ettepanekutega ei pruugi nõustuda, kuid debati algatamiseks selleks piisab. Kas teeme ära?

Indrek Neivelti viis ettepanekut (10. november 2014):

1. Alandada ravikindlustusmaksu 13 protsendilt 6 protsendile. Puudujääv summa võtta tubaka- ja alkoholiaktsiisist. Viia sisse nn magusamaks (umbes 50 miljonit eurot aastas) ja suunata ka see haigekassale. Kokkuvõttes jääb haigekassale sama palju raha kui praeguse süsteemi juures, ainult maksjad muutuksid ja umbes pool haigekassa kuludest tuleks siis ebatervislike eluviiside maksustamisest. Ülejäänud poole maksaksid kõik inimesed vastavalt oma sissetulekutele.

2. Väiksem sotsiaalmaks (ravikindlustusmaks) asendatakse ettevõtte tulumaksuga (maksimaalselt 15 protsenti). Arvestades oodatavaid kasumeid 2015. aastal, võiks see summa olla lisaks praegu laekuvale summale umbes 350–400 miljonit. Kokkuvõttes ettevõtlussüsteemi maksukoormus ei suurene. Väiksem sotsiaalmaks kompenseeritakse ettevõtte tulumaksuga. Need ettevõtted, kes rohkem palka maksavad, maksavad uue süsteemi järgi vähem makse. Ettevõtted, kellel on suured kasumid ja vähe inimesi palgal, maksaksid selle süsteemi järgi rohkem.

Omaette teema oleks dividendide maksustamine. Arvan, et mõistlik oleks dividende eraldi mitte maksustada ja dividendi maksmisel eraisikule maksustada dividende ainult eraisiku tulumaksu ja ettevõtete tulumaksumäära vahega. See aga tähendab, et eraisikutel ja ettevõtetel oleksid erinevad tulumaksumäärad.

3. Tõsta tulumaksuvaba miinimum 400 eurole ja tõsta tulumaksu määra 24 protsendini. Vajadusel ka kõrgemaks. Täpsemateks arvutusteks on vaja täpsemaid andmeid, mida – nagu selgus – ei saa aga isegi parlamendierakond. (Sellest on praeguseks tehtud pool:  tulumaksuvaba miinimum tõsteti küll 500 eurole, kuid vaid osadel ning tulumaksu määr jäeti muutmata - toim.)

4. Taastada kodualuse maa maks.

5. Põlevkivi kaevandamist maksustada vastavalt nafta maailmaturuhinnale. (praeguseks tehtud - toim.)

Tagasi üles