Ministeerium: Sõnajalgade 124 miljoni euro nõue on valesti vormistatud

Oleg ja Andres Sõnajalg.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Justiitsministeerium märkis vastuses Aidu Tuuleparki arendavatele Andres ja Oleg Sõnajalale, et nende ligi 124 miljoni eurone riigile esitatud kahjunõue pole õigesti vormistatud, samuti ei ole ministeerium nõus kahjunõude vähendamise üle läbirääkimisi pidama.

23. septembril pöördus Oleg Sõnajalg justiitsminister Raivo Aegi ja rahandusminister Martin Helme poole, nõudes riigilt tuulepargi ehitamise peatamisega tekitatud kahjude kompensatsiooniks 123,7 miljoni euro hüvitamist.

Sõnajalg tegi pöördumises ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt peaks leidma lahenduse Aidu tuulepargi ehituse jätkamiseks, ühtlasi võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahuldada vendadele Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluva Eleon AS-i Tootsi tuulepargi hoonestusõiguse.

Sellega saaks Eleon suurendada tuulikute tarnemahtusid koheselt enam kui kahekordselt ning ettevõte saaks asendada rahvusvaheliste suurettevõtete sissenõutavad trahvid ja viivised lepingumahtude suurendamisega.

«Eeltoodu annaks võimaluse kaks ja pool aastat seiskunud tarnelepingute taaskäivitamiseks, mis omakorda võib anda läbirääkimisruumi oluliselt kahjunõuete vähendamiseks,» märkis Sõnajalg septembrikuises pöördumises.

Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep kirjutas teisipäevases vastuses Sõnajalgadele, et ministeerium mõistab pöördumist teavitusena tekkinud kahjust ja ettepanekuna läbi rääkida hüvitatava kahjunõude suuruses, mitte kahju hüvitamise taotlusena riigivastutuse seaduse mõttes.

Peep tõi ka välja, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses, mis ei näe ette varalise kahju hüvitamist muul viisil kui rahas.

«Pakutud läbirääkimiste pidamine võimaliku kahjunõude vähendamise eesmärgil, sooviga mõjutada selleks erinevaid riigi poolt läbiviidavaid menetlusi, poleks kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Seega ei pea justiitsministeerium antud juhul võimalikuks pidada läbirääkimisi Teie poolt välja toodud kompromisslahenduste alusel,» märkis asekantsler.

Riigivastutuse seaduse kohaselt võib taotluse kahju hüvitamiseks esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse justiitsministeeriumile.

Peep märkis veel, et kahju suuruse hindamisel on vältimatult vajalik tutvuda ja analüüsida kahju tõendavaid dokumente ning vajadusel tutvuda muu teabega. Kui kahju tõendavad dokumendid jäetakse kannatanu poolt esitamata ja haldusorganil puudub võimalus neid ise koguda, on võimalik jätta kahju vastavas osas või täielikult hüvitamata.

«Teie pöördumine sisaldab väidetava kahju üldist arvestust, mille pinnalt ei ole meil võimalik sisuliselt hinnata kahju suurust ega selle kujunemist, ka ei anna me etteruttavalt hinnangut viidatud kahju tekkimise õiguslikule alusele,» kirjutas Peep arendajatele.

Olenemata sellest, kas Sõnajalad soovivad juba esitatud pöördumise käsitlemist kahju hüvitise taotlusena või kaaluvad kahju hüvitamise taotluse esitamist, tuleb asekantsleri sõnul esitada taotlust lahendavale haldusorganile konkreetne tahteavaldus kahju hüvitamiseks ja tõendid ning muu asjakohane teave kahju kohta.

Tagasi üles