Ajalugu kordub? Postifirmade liitmine keelati monopoli hirmus

Eesti Post.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kojukande kärbumise pärast mures Eesti paberlehti esindav Eesti Meediaettevõtete Liit tegi valitsusele, riigikogu rahanduskomisjonile ja Eesti Postile ettepaneku luua ühisfirma, mille tulemusena tekiks suuremates linnades senise kahe kandeteenust osutava ettevõtte asemel üks.

«Praegu peab Eesti Post seadusest tulenevalt osutama kandeteenust ka linnades, kus käib majapidamistes seetõttu kaks postiljoni. Sellise ulatusega ühise lahenduse väljatöötamiseks Eestis on vajalik ka poliitiline tahe,» teatas Eesti Meediaettevõtete Liit.

Samasugune ettepanek oli konkurentsiameti laual ka kaheksa aastat tagasi ning toona leiti, et kahe firma liitmisel tekiks monopol ning see keelati. Seejuures toetus konkurentsiamet seadusepügalale, mille kohaselt tuleb lähtuda koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi.

Kolm põhjust

Amet leidis peadirektori Kristel Rõõmusaare allkirjastatud otsuses, et Eesti Posti ja Express Posti koondumisel kaoks konkurents postiteenuse turul ning seda kolmel põhjusel. Esiteks, Eesti Post oleks koondumise järgselt ainuke postiteenuseid (v.a kullerposti saadetiste edastamise teenus) osutav ettevõtja, mis tähendab, et klientidel puuduks igasugune valikuvõimalus.

Teiseks, turgu valitsevas, antud juhul monopoolses seisundis, oleval ettevõtjal tekiks võimalus teenuste hindade tõstmiseks, paindlikkuse ja innovaatilisuse vähenemiseks, kuna puudub igasugune konkurentsisurve ja kliendid on n-ö sundolukorras. Kolmandaks, postiteenused (sh lihtkiri- ja otsepostisaadetiste edastamine) on klientidele endiselt olulise tähtsusega ja vajalikud teenused, millest ei ole võimalik loobuda. Koondumise järgselt annaks nimetatud asjaolu omakorda Eesti Postile võimaluse tegutseda klientide huvidest sõltumatult.

Ettevõtjad toetasid ametit

Seejuures konkurentsiameti hinnangud pole laest võetud, vaid toetuvad vahetult teenusekasutajate kogemusele. Lisaks mitmele omaalgatuslikule pöördumisele konkurentsiametisse, saatis amet teabenõuded koondumise osaliste klientidele. Konkurentsiameti teabenõuetele vastates olid ettevõtjad valdavalt seisukohal, et konkurents postiteenuste, sh otseposti- ja lihtkirisaadetiste edastamise valdkonnas toimib ja seda just tänu Express Posti olemasolule.

«Meie hinnangul täna postiteenuste valdkonnas konkurents toimib. Ehkki postiteenuste turul domineerib jätkuvalt Eesti Post, mõjutas Express Posti turule sisenemine oluliselt Eesti Posti teenuse kvaliteeti ja hinda. Vaatamata sellele, et Express Posti turuosa võrreldes Eesti Posti turuosaga on võrdlemisi väike, tekitas reaalse konkurendi olemasolu Eesti Postile klientide ja mahtude vähenemise ohu ning sellest põhjustatud konkurentsisurve on sundinud Eesti Posti oluliselt parandama oma teenuse kvaliteeti, tingimusi ning hindasid. Toimib konkurents. Reeglina võtame otsepostituskampaaniate puhul võrdlevad hinnapäringud nii Express Postilt kui ka Eesti Postilt ja otsustame hinna alusel,» kirjutas üks, otsuses anonüümseks jäänud ettevõtja.

«Oleme võtnud periooditi võrdlevaid hinnapakkumisi nii Eesti Postilt kui ka Express Postilt. See on loonud väga hea hindade võrreldavuse ja andnud olulised argumendid hinnaläbirääkimiste pidamiseks Eesti Postiga, kuivõrd Express Posti hinnapakkumised on olnud odavamad Eesti Posti omadest,» tõdes ka teine.

«Express Posti turule tulekuga algas konkurents postiturul ja juhul, kui toimub koondumine, on alust eeldada, et see uuesti lõpeb. Eesti Post on pärast Express Posti turule tulekut natuke hakanud mõtlema kliendi rahulolu, teenuse kvaliteedi ja hinna peale, aga see on olnud väga pisike samm,» lisas kolmas.

«Tänu Express Posti olemasolule sai […] oluliselt alandada […] kulusid; hinnavahe kahe erineva postiteenuse pakkuja poolt on väga suur ja oluliselt soodsamaid hindu on mitme aasta vältel suutnud järjepidevalt pakkuda just Express Post, leidis neljas.

Juba enne koondumisteate saamist sai konkurentsiamet aga ühispöördumise. «Postiteenuste suuremahuliste klientidena näeme, et konkurentsi tekkimine on viimastel aastatel motiveerinud postiettevõtteid pingutama. Sellest tulenevalt on ka Eesti Posti teenuste kvaliteet märgatavalt paranenud. Mõningate näidetena võib välja tuua hinnalanguse, saadetiste kättetoimetamise paindlikkuse ja kiiruse ning uued postiteenused,» kirjutasid kaheksa ettevõtjat.

Kui riik lubaks Eesti Postil osta Express Posti, siis koondumise osaliste teenuste kasutajate hinnangul kaoks Eesti postiturult ära alles hiljuti tekkinud konkurents ning taastuks monopoolne olukord, millega võib kaasneda nii hinnatõus kui ka teenuste kvaliteedi langus. Seega kaoks ära Eestis kaks aastat tagasi avatud kirisaadetiste turu mõte ning seni turu avamiseks tehtud pingutused on osutunud kasutuks. «Meie hinnangul ei tohiks lubada, et riik muudab enda omanduses oleva ettevõtja kaudu ja riigi kasutuses olevaid vahendeid kasutades turu taas monopoolseks ning seoses sellega võtab ära stiimuli kvaliteetsete ja innovaatiliste postiteenuste arendamiseks,» kirjutasid ettevõtjad.

Konkurents kaob niikuinii

Nii Eesti Post kui ka Express Post vaidlesid sellele muidugi vastu. Kandvamate põhjustena toodi, et kojukanne kui püsikuludega äritegevus sõltub eelkõige mahtudest: mida rohkem eksemplare kanda, seda odavam on ühe eksemplari kandehind, ja vastupidi. «Kahjuks on nii trükiajakirjanduse, kirjade kui ka otseposti mahud järsult langenud. Tegemist on ülemaailmse trendiga, mille on põhjustanud odavamate ja kiiremate elektrooniliste kanalite pealetulek,» selgitas näiteks toonane Eesti Meedia ja praegune Exspress Post.

«Oleme jõudnud olukorda, kus vähenevad kandemahud ei võimalda enam kahe kandeorganisatsiooni ülalpidamist. Ühisest kandevõrgust tulenev sünergia ja mahtude suurenemine ühises võrgus võimaldaksid pikemaajaliselt hoida kandehindu madalamana ja kvaliteeti kõrgemana.»

Ekspress Grupp läks toona aga veel kaugemale, kirjutades, et konkurents halveneb hoolimata sellest, mida konkurentsiamet otsustab. «Kuivõrd Express Posti omanikel on kindel soov võõrandada Express Post, siis juhul kui Konkurentsiamet käesolevas menetluses keeldub Express Posti võõrandamiseks nõusoleku andmisest, on Express Posti omanikud sunnitud loobuma postiteenuse osutamisest ning võõrandama Eesti Postile Express Posti kojukandeteenuse. Selliste asjade käigu korral oleks konkurentsiametil meie hinnangul ebatõenäoline keelduda koondumisloa andmisest,» kirjutas börsifirma vastulauses.

Ettepanek ühisfirmaks?

Eesti Meediaettevõtete Liit tegi ettepaneku analüüsida, kas mõni töölõik on kokkuvõttes soodsam lahendada trükikodade, Eesti Posti või väljaannete endi poolt, või kas oleks efektiivsem kanda osas piirkondades kõik saadetised koos perioodikaga varahommikul.

«Ühekordne optimeerimise investeering on odavam kui iga-aastase dotatsiooni võimalik tõstmine, samuti võimaldaks tööprotsessi parandamine parandada kande kvaliteeti ja loobuda iga-aastasest vajadusest tõsta kojukande hindu, millel on perioodika levikule kahjulik mõju,» teatas meediaettevõtete liit.

Meediaettevõtted kutsuvad üles arutama, mitmel päeval nädalas tuleks posti laiali kanda ja millised oleksid garantiid, et tellija saaks ajalehti ja ajakirju mõistlikul kellaajal ehk pigem hommikul kui õhtul. Liidu hinnangul on maakojukande säilitamiseks möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine. Sellega seonduvalt palub liit ka 11,1-protsendise maakojukande hinnatõusu edasilükkamist.

Eesti Posti perioodikateenuste juht Sandra Krusel ütles eelmisel nädalal, et kvaliteetse kojukandeteenuse säilitamiseks on parim viis perioodika kojukande 11,1-protsendiline hinnatõus. Kruseli sõnul on hinnatõus vajalik eelkõige selleks, et maksta postitöötajatele õiglast palka. Ta lisas, et hoolimata plaanitavast hinnatõusust ja riigi dotatsioonist on Eesti Post arvestanud 2020. aasta kojukande prognoositavaks kahjumiks siiski 2,2 miljonit eurot.

Postimees Grupi juhatuse esimehe kohusetäitja Andrus Raudsalu sõnul ei ole Eesti Posti esmaspäeval teatavaks tehtud 11,1-protsendiline perioodikateenuste hinnatõus põhjendatud, meediaettevõtted oleks aga nõus 5-protsendilise hinnatõusuga.

Meediaettevõtete liit tegi ettepaneku korraldada ümarlaud, millel osaleksid valitsus, riigikogu rahanduskomisjon, Eesti Post, ajalehtede omanikud, kirjastajad, trükikojad ja postifirma Express Post, mis kuulub võrdselt Postimees Grupile ja Ekspress Grupile. Liit leiab, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt kümme aastat ja selleks tuleks leida ühine lahendus.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk teatas eile, et peab kojukande probleemi kiiret lahendust oluliseks ning ta kutsus selleks kokku ümarlaua järgmise nädala kolmapäevaks, 23. oktoobriks.

Tagasi üles