Mõjuanalüüs: valitsuse pensioniplaan toob väiksemad pensionid ja kõrgemad maksud

Eesti keskpanga president Madis Müller.

FOTO: Erik Tikan

Eesti Pank ei soovita valitsusel kogumispensionit vabatahtlikuks muuta, kuna selle tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad, samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

«Valitsuse plaan muuta pensionisüsteemi võib kaasa tuua lühikese spurdi Eesti majanduskasvus juhul, kui teisest sambast lahkujaid on palju. Ajutisele kiirendusele järgneks majanduskasvu aeglustumine või lausa majanduslangus, mille tõttu kannataks Eesti inimeste elujärg,» teatas Eesti Pank.

Keskpanga hinnangul halveneks Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime aastateks, sest suuremast tarbimisest tekkinud ajutiselt kiirem majanduskasv hiljem aeglustub, aga tööjõukulud jäävadki suuremaks kui varem.

Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasneb ka pensioniealiste suurem vaesusrisk, kuna inimestel tekib võimalus elu jooksul pensioniks kogutud säästud ära kasutada väga lühikese aja jooksul.

«Teine pensionisammas vajab kindlasti remonti, et inimesed oma kogutud säästudelt pensionieas võimalikult suurt lisatulu saaksid,» ütles Eesti Panga president Madis Müller pressiteate vahendusel.

«Kavandatud muudatuste mõjuanalüüs aga näitab, et esitatud kujul plaan tõenäoliselt ei too Eesti pensionäridele pikaajalist kasu. Võimalus pensioniks kogutud säästud lühikese aja jooksul ära kasutada võib tänu kasvanud tarbimisele anda majandusele ajutist lisahoogu, kuid sellele järgneks eeldatavasti samaväärne aeglustumine,» lisas Müller.

Tema sõnul on tegemist kohustuslikus korras pensioniks kogumise lõpetamise ehk kohustusliku kogumispensioni kaotamisega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega kaasnev pikaajalisem probleem on aga pensioniealiste kasvav vaesusrisk ja lisasurve suurendada maksukoormust.

2021. aastaks on pensionifondidesse kogunenud 5 miljardit eurot. Viimaste küsitluste põhjal võtab osa sambaga liitunutest oma raha sealt kohe kasutamiseks välja. Lisahoogu annab tarbimisele see, kui riik otsustab seni inimeste isiklikele kogumispensioni kontodele lisatud summad suunata pensionitõusu. Kokkuvõttes kiirendaks kogumispensioni vabatahtlikuks tegemine ajutiselt tarbimist ja majanduskasvu. 

Kui 2021. aastal pärast väljamaksete tegemist tarbimine järsult kasvab, siis on keskpanga hinnangul oodata hinna-, palga- ja impordikasvu. Hiljem, kui inimesed on teisest sambast välja võetud raha ära kulutanud, väheneb ka tarbimine ja kaovad vahepeal loodud töökohad.

Ajutiselt kasvanud tarbimisega kaasneb aga surve tõsta hindu ja palku. Majanduse hilisema jahtumise korral aga hinnad ja tööjõukulud sama kiiresti ei lange, mistõttu võib Eesti ettevõtete konkurentsivõime pikema aja jooksul halveneda.

Keskpank märkis, et kuigi lõviosa pensionifondide investeeringutest on tehtud välismaale, on fondid viimastel aastatel paigutanud raha aina rohkem ka Eestisse, aidates sellega kaasa kohalike ettevõtete arengule.

Eeldatavasti väheneks plaanitud muudatuste järel pensionifondide võimekus teha vähelikviidseid investeeringuid, mis omakorda toob kaasa fondide oodatust väiksema tootlikkuse. Varade kiirmüügi korral kaotaksid raha nii fondidest lahkujad kui ka fondis jätkavad investorid.

Keskpank soovitab valitsusel enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist selgelt kirjeldada uue süsteemi oodatavaid tulemusi ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelises suuruses, inimeste enda oodatavas panuses ja pensionisüsteemi kulukuses.

Keskpank märkis, et kui valitsusel on siiski soov teises pensionisambas vabatahtlikkust suurendada, peaks arvestama sellega, et kui inimesed pensionisääste kohe kasutama hakkavad, põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse – selle tasandamiseks oleks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude väljavõtmise minimaalset perioodi.

Kui teine sammas tehakse vabatahtlikuks, oleks Eesti Panga hinnangul kasulik mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma. Samuti tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.

Tagasi üles