Valitsus pani hinnatõusule pidurit

Martin Helme valitsuse pressikonverentsil.

FOTO: Tiina Oja

Aastane hinnatõus aeglustus septembris 2,2 protsendini, mille taga on peamiselt administratiivselt reguleeritavate hindade langus tervelt 0,6 protsenti. Mäletatavasti langetas valitsus juulist alkoholiaktsiisi veerandi võrra. Veel mais ületas hinnatõus kolme protsenti (3,1%), kuid alates juulist on hinnatõus aeglustunud kahe protsendi piirile just suuresti riiklikult reguleeritavate hindade tõttu. Juulis oli hinnatõus 2,1 ja augustis 2,4 protsenti.

Tarbijahinnaindeks langes septembris, võrreldes augustiga, 0,2 protsenti ning tõusis eelmise aastaga võrreldes 2,2 protsenti. Septembris olid kaubad 1,4 protsenti ja teenused 3,5 protsenti kallimad kui 2018. aasta septembris, teatas statistikaamet.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud 0,6 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 2,9 protsenti.

Eelmise aasta septembriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige enam toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnatõus. Põhiosa sellest andsid 13 protsenti kallinenud köögivili ja 5,4 protsenti kallinenud jahutooted.

Alkohoolsed joogid olid 6,8 protsenti odavamad, diislikütus 0,4 protsenti kallim ja bensiin 0,7 protsenti odavam. Toidukaupadest on enim kallinenud kartul, 17 protsenti, värske köögivili ja riis 16 protsenti ning odavnenud värske kala, samuti 16 protsenti.

Augustiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit kõige enam rõivaste ja jalatsite hooaja soodusmüükide lõppemine. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel mootorikütuse 1,5-protsendiline ja köögivilja 8-protsendiline odavnemine.

Tagasi üles