Valdkond, kus me oleme samal tasemel Maliga

Meie kapitaliturud on samas kategoorias Maliga. Fotol Prantsusmaa sõjaväelased Malis.

FOTO: BENOIT TESSIER / REUTERS

Samal ajal kui Eesti kaitseväelased on missioonil Malis ning saadab sinna ilmselt ka eriväelased, mis peaks sisuliselt tähendama, et kaitsevägi on meil rahvusvahelisel tasemel, siis on üks valdkond, kus oleme Maliga samas liigas. Selleks valdkonnaks on kapitaliturg.

Finants- ja kapitaliturgude arengutaseme põhjal jagatakse riigid kolme gruppi: arenenud turud, arenevad turud ja  ääreturud. Arenenud turgudeks on rikkad riigid eesotsas Ameerika Ühendriikidega, enamik nn vanu Euroopa riike ja mõned Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Arenenud turu staatuse saamiseks peavad riigis olema inimestel kõrged sissetulekud, avatud välisomanduse suhtes, kapitali vaba liikumine ja kapitalituru efektiivsus.

Kui riik kõikidele neile tingimustele ei vasta, siis paigutatakse ta arenevate turgude gruppi. Arenevate turgude grupp on kõige suurem grupp, kuhu kuulub üle poole maailma riikidest. Tuntuimad arenevad turud on Hiina, India, Brasriilia ja Venemaa ehk nn BRICS (riikide ingliskeelsete nimede esitähtede järgi – T.O.) või BRICS, kuhu lisandub Lõuna-Aafrika Vabariik.

BRICS-riikide kohtumine eelmise aasta juulis Sandtonis, Lõuna-Aafrika.

FOTO: Siphiwe Sibeko / Reuters

Investeerimisel arenevate turgude väärtpaberitesse soovivad investorid saada suuremat tulu kui samaväärsel investeerimisel arenenud turgudesse. Näiteks võlakirjaturgudel on 17 triljoni dollari väärtuses võlakirju, mille tulusus on negatiivne. Investorid on praeguses olukorras nõus maksma arenenud turgude võlakirjadele peale, aga seda ainult kõrge riigireitinguga arenenud turgude võlakirjadele.

Kolmandaks grupiks on ääreturud (inglise keeles – frontier markets), kus finantsturud on vähearenenud, aktsiaturg väike. Ääreturgudele raha paigutav investor ootab oma rahapaigutustelt pikaajalist kõrget tootlust.

Eesti kuulub nn ääreturgude gruppi

Ehkki Eesti kuulub nii Euroopa Liitu kui ka euroalasse, ei ole me ei arenenud turg ega isegi mitte arenev turg, vaid kuulume ääreturgude hulka. (Kui päris täpne olla, siis on veel vähearenenud riigid, kus valitseb vaesus ja kapitaliturud praktiliselt puuduvad). Lisaks Eestile kuuluvad ääreturgude hulka ka Läti ja Leedu, aga ka Ukraina, Kasahstan, Vietnam, Mali, Keenia ja veel terve rida riike Ida-Euroopast, Aasiast, Ladina-Ameerikast ning eriti Aafrikast.

Nii mõnedki ettevõtjad ei ole meie kuulumise tõttu ääreturgude gruppi üldse õnnelikud.

Näiteks Tallinki üks suuromanikest investeerimisfirma Infortar juht Ain Hanschmidt ütles mõned aastad tagasi Postimehele antud usutluses, et 2015. aastal lõi talle esimest korda pähe, et mitte kunagi pole nii palju räägitud Eestist kui ääremaast, Eestist kui frontier market'ist.

«Piinliik öelda, aga isegi Nõukogude Liidu ajal ei öelnud mitte keegi, et Eesti on ääremaa. Mind häirib see jubedalt,» tunnistas Hanschmidt.

Infortari juhil Ain Hanschmidtil on piinlik, et kuulume ääreturgude hulka.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Meie börs on imepisikene ja äärmiselt ebalikviidne

Miks me siis oleme maailma suure raha poolt vaadatuna ääremaa. Esiteks, meie aktsiaturg on väike. Börsiettevõtete turuväärtus on umbes kaks ja pool miljardit eurot, mis on võrdne kümne protsendiga. Šveitsil on see protsent 200, Ameerika Ühendriikidel veidi alla 150, Norral üle 60.

Samal ajal kui Soome elanike arv on meist neli korda ja sisemajanduse kogutoodang kümme korda suurem, siis Helsingi börsiettevõtete turuväärtus on meie börsiettevõtete turuväärtusest umbes sada ning börsi käive pea tuhat korda suurem. Aga maailma mastaabis on ka Helsingi börs üsna väike.

Meie börs on väga väike ja ebalikviidne ning märkimisväärne osa börsiettevõtete osalusest kuulub tuumikomanikele. Ning ilmselt kuulume ääreturgude hulka ka sellepärast, et meil sisuliselt puudub võlakirjaturg, eriti riigivõlakirjade turg. Riigivõlakirjad on kõige esimene indikaator, mille järgi investorid hindavad piirkonna majanduslikku olukorda.

Kuidas on nii juhtunud, et kui infotehnoloogias ning muuhulgas ka sõjaväelaste professionaalsete võimete poolest oleme maailma esirinnas, siis kapitaliturgude osas, mis on majanduse vereringe, oleme maailma tagumises otsas?

Eks põhjusi ole mitu, aga olulisem on institutsionaalsete investorite vähesus meie turul ja need vähesedki kipuvad ära minema. Vähe on aga neid sellepärast, et siin pole eriti kuhugi investeerida – omamoodi nokk kinni, saba lahti sündroom.

Meie kuuluvust ääreturgude sekka näitas Tallinna Sadama IPO

Eelmise aasta suvel, kui korraldati Tallinna Sadama aktsiate esmaemissioon (IPO), olid nii riik, Tallinna Sadam kui ka IPO korraldajad eduka emissiooni üle väga uhked. Samas torkas silma, et suurimaks märkijaks oli Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), mis loodi 1990. aastal Kesk- ja Ida-Euroopa siirdemajanduste toetamiseks ja edendamiseks. EBRD osalus Tallinna Sadamas näitab väga selgelt meie kuuluvust ääreturgude sekka.

Ehkki edukas, näitas Tallina Sadama IPO meie kuulumist ääreturgude hulka.Tallinna Sadama pidulik kauplemise algus Tallinna börsil. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja Eesti peaminister Jüri Ratas.

FOTO: Joakim Klementi / Eesti Meedia

Kui vaadata Tallinna Sadama suuremaid IPOs osalejaid ja praegusi suuremaid aktsionäre, siis nende hulgas on kaks kohalikku pensionifondi – SEB ja LHV. Samal ajal kui välisinvestorid kipuvad Eestist kapitaliturgudelt pigem välja minema (eelmisel ja sel aastal siia tulnud suured investeeringud on otseinvesteeringud, mitte kapitaliinvesteeringud), siis pensionifondid ongi jäämas ühtedest vähestest institutsionaalseteks investoriteks siinsel kapitaliturul.

Pensionifonde on kritiseeritud selle eest, et nad viivad raha välja ja Eestisse ei investeeri. Päris nii see siiski ei ole. Eesti kaubandus- ja tööstuskoja hinnangul olid teise kvartali seisuga meie pensionifondid investeerinud Eestisse 616 miljonit eurot ja siia investeerimise trend on positiivne.  Investeeritud on nii börsiettevõtetesse, aga ka erakapitalifondide kaudu ja otse ettevõtetesse.

Pensionifondidest lahkuv raha nõrgestab kapitaliturgu veelgi

Kui nüüd valitsus pensionifondide teise samba nn reformi teeb, siis rahandusminister Martin Helme hinnangul võetakse teisest sambast välja umbes veerandi kogumahust ehk umbes miljard eurot, mis tähendab, et pensionifondide investeeringud kohalikku majandusse, eriti vähemlikviidsetesse varadesse, nagu otseinvesteeringud on, langevad järsult. Seda vähemalt mõneks ajaks.

Lisaks lahkub veel see osa rahast, mille omanikud plaanivad oma teise sambasse ise investeerida. Kuigi eraisikute kinnisvara- ja ühisrahainvesteeringud on investeeringud Eesti majandusse, siis kulda investeerimine, millest Isamaa juhid on korduvalt rääkinud, seda ei ole. Samuti ei pruugi Eestisse investeerimine olla Tallinna börsilt aktsiate ostmine. Tehingu teine pool võib olla välisinvestor ning praeguses turuolukorras ilmselt enamasti nii ongi, siis see raha läheb välismaale.

Igatahes nn pensionifond nõrgestab väga väikest kapitaliturgu veelgi ning ääreturgude staatusest arenevate turgude hulka peame ootama ilmset veel väga pikka aega.

Tagasi üles