Tõnis Oja: pangad tegid laene euroga sidudes vea

Tõnis Oja.

FOTO: Liis Treimann.

Veidi enam kui kümmekond aastat tagasi, mil ka tavainimestel avanes võimalus kommertspankadest laenu saada, otsustasid pangad eluaseme- ja teised pikaajalised laenud siduda euroga ning baasintressiks kujunes kuue kuu Euribor.

Pankade motiiv oli selge: lükata laenude valuutarisk kliendile. Ehkki Eesti krooni devalveerimine oli sama hästi kui võimatu, ei olnud pangad selles päris kindlad ning kindlustasid ennast igaks juhuks sellega, et sõlmisid eluasemelaenud peamiselt eurodes.

Kolm aastat tagasi, üleilmse finants- ja krediidikriisi puhkedes juhtus aga nii, et Euroopa Keskpank ja teisedki keskpangad langetasid järsult baasintressi, mis kukutas 2008. aasta sügisel kuue kuu Euribori poole aastaga rekordiliselt 5,45 protsendilt 1,45 protsendile.

Tagantjärele tark olles võib öelda, et pikaajalisi laene euroga sidudes tegid pangad vea. Umbes 150 000 kodulaenu võtjale tõi Euribori langus majanduskriisi ajal suure kergenduse, alandades laenuvõtjate igakuiseid intressimakseid sadade eurode võrra.

Pankadele tõi aga intressitulude järsk kahanemine kaasa sadu miljoneid eurosid kahjumeid, mille tõttu oli näiteks Swedbank sunnitud lisakapitali kaasama.

Kui eluasemelaenud olnuks seotud krooniintressidega, oleks olukord kujunenud ilmselt teistsuguseks. Näiteks eraisikutele antud pikaajaliste laenude keskmine intress langes 2009. aasta märtsiks enam kui kahe protsendipunkti võrra, 4,43 protsendini, aga pikaajaliste kroonilaenude keskmine intress kasvas samal ajal kaks korda, 28,38 protsendini.

Tuleb muidugi arvestada, et kui laenulepinguid oleks sõlmitud peamiselt kroonides, poleks krooniintress ilmselt nii ekstreemseks kerkinud, aga kindlasti oleks see olnud ikkagi eurointressist tunduvalt kõrgem. Tõsi, ilmselt oleks siis ka nende inimeste arv, kes poleks suutnud laenukohustusi täita, olnud tunduvalt suurem kui praegu.

Kui nüüd viimasel ajal on räägitud laenuraha kallinemisest, siis seniseid laenuvõtjaid see ei puuduta. Uute tingimuste, sealhulgas ka marginaalidega peavad arvestama need, kes tahavad võtta laenu, ning ka need, kes on mingil põhjusel kohustuste täitmisega hätta jäänud.

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektori Robert Kitti sõnul ei muutu vanade laenude tingimused ka ettevõtetele.

Tagasi üles