Põllumehed: saak oli hea, aga hind kehv

Lõpe Agro viljavõtt. Kombainer Tjorven Veepalu. Lõpe küla, Lääneranna vald. Kombain, vili, suvi, põld, põhupall, nisu

FOTO: Mailiis Ollino /

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teatel ületas tänavune teraviljasaak küll senise rekordi, ent hea saagiaasta varjupooleks on hinnalangus.

Statistikaamet teatas kolmapäeval, et septembri keskpaigaks oli koristatud 96 protsenti teraviljapinnast, millelt on kokku saadud enam kui 1,56 miljonit tonni teravilja – see on Eesti kõigi aegade suurim teraviljasaak. Tänavune keskmine teravilja saagikus ületab seni parimat 2015. aastat ligi 2 protsendi võrra.

«Möödunud aasta suure põua tõttu tekkinud keeruline olukord ja sellele eelnenud veel kaks rasket aastat panid meie põllumehed möödunud aastal palju pingutama ja võtma ka märkimisväärselt suuremaid riske – tavapärasest oluliselt rohkem külvati talivilja, mis on pannud aluse ka selle aasta heale saagile. Õnneks risk õigustas ennast ja pingutused kandsid vilja,» ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus pressiteates.

«Möödunud aastal riigilt saadud 20 miljoni euro suurune laen ja aastate jooksul kuhjunud võlad tarnijate ees tahavad koos intressidega tagasi maksmist, mistõttu oleks veel üks halb aasta olnud meie põllumajandusettevõtetele väga tõsiseks väljakutseks,» lisas ta.

Sõrmuse sõnul oli tänavune koristushooaeg väga pingeline ja põllumehed väärivad siirast kiitust. Hea saagiaasta varjupooleks on aga viljaturul toimunud hinnalangus, mis tavaliselt käib paratamatult kaasas kõrge saagiga. Nisu hind on augustis-septembris võrreldes möödunud aasta sama ajaga langenud umbes 10-15 protsenti, rukki hind aga lausa kolmandiku võrra.

Sel aastal oli talivilja osakaal tavapärasest tunduvalt suurem. Möödunud aasta põua tõttu sai vili kiiresti koristatud ning sügis oli soodne talivilja külvamiseks. Talivilja osakaal ulatus tänavu teravilja kogupinnast koguni 46 protsendini, samas kui möödunud aastal oli talivilja osatähtsus vaid 28 protsenti ja 2015. aastal 34 protsenti.

Võrreldes 2015. aastaga oli taliteravilja kogupind tänavu 1,4 korda suurem. Talivilja keskmine saagikus on üldiselt oluliselt suurem kui suvivilja saagikus.

Koda märkis, et kuigi statistikaamet pole veel avaldanud teraviljasektori tulemusi maakondade kaupa, siis tänavune aasta polnud kõikidele Eesti piirkondadele ühtlaselt hea. Põllumeeste hinnangul jääb tänavu saak keskmisest väiksemaks Ida-Virumaal ja ka Lääne-Virumaa osades piirkondades. Kohatine põud on olnud probleemiks ka saartel.

Tagasi üles