Radarite piirangud tuuleparkidele võivad mõne aasta pärast kaduda

Eleoni tuulikute ehitustööd Aidu tuulepargis.

FOTO: Eero Vabamägi

Valitsus võib sel sügisel teha otsuse, mis lahendab kaitseväe radaritest tingitud takistused uute tuuleparkide rajamiseks ning võimaldaks juba 2024. aastal kasutusele võtta seni riigikaitselistel põhjustel elektrituulikute püstitamiseks suletud piirkonnad, vahendab ERR

«Tõsi on see, et esmaspäeval toimunud valitsuse kliima- ja energiakomisjonis peaministri juhtimisel seda teemat väga tõsiselt arutati ja eesmärk kui selline leida radariprobleemile lahendus on kirjas ka valitsuse tegevusplaanis just selle sügise tähtajaga. Nii, et loodetavasti veel oktoobris või vähemalt sellel sügisel valitsus sellel teemal otsuse langetab, mis peaks seda olukorda leevendama,» ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar ERR-ile.

Ta rõhutas, et seni siiski veel otsuseid tehtud ei ole, kuid esmaspäeval sai valitsus põhjaliku ülevaate, mida see otsus tähendab, missuguseid alasid vabastab ja kui palju maksab.

Asekantsleri sõnul peaks täiendavate radarite soetamine maksma alla 100 miljoni euro. «Numbrid on detailselt teada, mis see investeeringu suurusjärk on ja mis see konkreetne investeeringu vajadus on. Ma saan öelda, et see number jääb alla 100 miljoni euro,» rääkis Tatar.

Kulude katteallikana võiks olla võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid või suurema tõenäosusega süsinikdioksiidi (CO2) kvoodimüügist saadavaid summasid.

«Teatavasti praegu on käimas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamise tingimuste läbirääkimised ja Eesti on omalt poolt selle küsimuse ka tõstatanud, et Eesti puhul tähendab taastuvenergiasse investeerimine kurioossel kombel investeeringut õhuseire radaritesse. Et sellised erijuhused võiksid olla võimalikud rahastada ka Euroopa Liidu eelarvest,» rääkis Tatar.

«Aga tänases seisus on pigem realistlikum leida neid vahendeid läbi heitmekvoodi müügitulude. Kuna need heitmekvoodi müügitulud peaksid vähemalt 50 protsendil juhtudel olema kasutatud viisidel, mis parandavad energiatõhusust, suurendavad taastuvenergiat ja muul moel aitab kliimaeesmärke saavutada. Eesti puhul need radarid seda kindlasti teevad,» selgitas asekantsler.

Tatar märkis, et plaanide kohaselt võiks täiendavate radarite soetamine ning uute tuuleparkide rajamine käia paralleelselt. «Kindlasti ei saa tuuleparke käivitada enne, kui need radarid reaalselt kohal on ja töötavad ja see peaks tänaste teadmiste kohaselt juhtuma 2024. aastal – juhul, kui need otsused tõesti sünnivad,» lisas ta.

Rääkides piirkondadest, mis sellise arengu korral võiksid tuuleparkide rajajatele avaneda, tõi Tatar Ida-Virumaa kõrval välja ka Lääne- ja Põhja-Eesti.

Tagasi üles