Nordica on pankrotti kihutava Adria võla korstnasse kirjutanud
Oluliselt täiendatud!

Erki Urva tõusis Nordica etteotsa pärast seda, kui Gunnar Kobin juhikohast ootamatult loobus.

FOTO: TAIRO LUTTER / Postimees Grupp/Scanpix Baltics

Juhul kui Nordica peaks endiselt partnerilt, sloveenlaste Adria Airwaysilt osa võlga tagasi saama, on väga hästi, kuid suuri lootusi ei maksa hellitada, tunnistas Eesti lennufirma juht Erki Urva.

Sloveenia lennufirma Adria, mille juhatuse liige on muuseas Nordica taustaga eestlane Sven Kukemelk, teatas esmaspäeval, et taotleb pankrotti, kuna raha on otsas. Ettevõte kaotas tegevusloa ja kõik lennud tühistati.

Ehkki Sloveenia on meist kaugel, mõjutab Adria hingusele minek ka Nordicat. Nimelt on Adria meile võlgu 7 miljonit eurot, millele lisanduvad trahvid ja intressid. Nordica juht Erki Urva selgitas, et kuigi nad on pankrotipesas üks suuremaid võlausaldajaid, on lootus raha tagasi saada pigem väike. «Muidugi oleks tore, kui midagi tagasi tuleks, aga sisuliselt oleme ikkagi arvestanud, et ei tule,» ütles Urva.

Veel suve keskel ütles Nordica finantsjuht Kristi Ojakäär, kes on praeguseks küll ettevõttest lahkunud, et nad tegelevad aktiivselt võla tagasinõudmisega. Kuigi laen hinnati majandusaasta aruandes alla, ei tähenda see, et Nordica oleks miljonitest loobunud, rõhutas Ojakäär korduvalt. 

Ka Urva täpsustas, et ettevõtte juhina on tal isegi kohustus võlaga tegeleda. Nii näiteks maksis Adria eelmisel ja sel aastal eestlastele tagasi ligi miljon eurot. Kuid see oli enne pankrotti. «Eks ole paista, kuidas see protsess seal kulgeb, meil on igatahes juriidilised nõustajad olemas, kes seda jälgivad,» märkis Urva, lisades siiski juurde, et pigem on šansid väikesed. 

Eestlastel uued võimalused

Millest võlg üldse tekkis? Nordica alustas tegevust 2015. aasta sügisel pärast Estonian Airi pankrotti. Kuna värskelt alustanud lennufirmal polnud oma müügiplatvormi, võetigi partneriks Adria Airways, kes neile seda pakkus. Kuna kõik Nordica lennud toimusid sloveenlaste koodi all, laekus kogu piletiraha Adriale, kes pidi selle omakorda Eesti poolele edasi kandma. Ühel hetkel seda aga enam ei tehtud. Sealt tekkiski pea 8 miljoni eurone võlg, mis hiljem vormistati pikaajaliseks laenulepinguks, kuna Adria sattus raskustesse. 

Kuigi tõenäoliselt tuleb võlg korstnasse kirjutada, võib Adria pankrotti Urva sõnul ka võimalusena näha. Sisuliselt tähendab see, et Nordica tütarfirmal, lendude allhanketeenust pakkuvad Regional Jetil on üks konkurent vähem. «Võib-olla saavad nad (Regional Jet – toim) sealt mõne kliendi üle võtta. Ehk jääb lennukeid ripakile. Vabaneb hulga piloote, kellest on turul puudus,» loetles Urva võimalusi.

Adria hingusele minek näitab Urva sõnul ühelt poolt seda, et väikestel lennufirmadel on tänapäeval väga raske suurtega samadel tingimustel konkureerida. «Sul peab olema konkreetne nišš, vastasel juhul on keeruline. Seepärast võtsime ka meie Regional Jetiga suuna allhanke pakkumisele,» rääkis lennufirma juht.

Teiselt poolt võivad põhjuseks olla juhtimisvead ja Saksa investor 4K, kes «väidetavalt firma lagedaks tegi», leidis Urva. Ka Nordica lõpetas varem riigile kuulunud Adriaga koostöö pärast seda, kui firma läks Saksamaa fondi kätte.

Adria pankrot paneb valitsuse kahvlisse

Adria Airwaysi pankrot on pannud Sloveenia valitsuse raskesse seisu. Ühelt poolt ei taha nad erafirmale kuuluvasse firmasse raha panna, kuid teisalt on nende huvi, et lennud pealinnast Ljubljanast säiliksid, kirjutab Sloveenia meedia. 

1961. aastal asutatud Adria kuulus kuni 2016. aastani riigile, kuid siis ostis selle Saksamaa investeerimisfond 4K. Esmaspäeval kohtule esitatud pankrotitaotluse põhjendus oli lihtne: raha on otsas. Kohus teeb otsuse kolme päeva jooksul.

Sloveenia valitsusel olnuks üks võimalus Adria päästmiseks õlg alla panna ja ettevõttesse raha süstida. Samas ütlesid valitsuse esindajad, kes Adria raamatupidamisse põgusa pildi heitsid, et firma majanduslik seis on palju hullem kui nad kartsid. Samuti heideti firmale ette halba juhtimiskultuuri, mis on otsene kivi Adria juhatuse liikme, eestlase Sven Kukemelgi kapsaaeda.

Majandusminister Zdravko Počivalšek lisas, et Adrial oleks vaja 28 miljoni eurost rahasüsti, et vähemalt esialgu lendudega jätkata. See eeldaks aga raha laenamist ja selle panemist erafirmasse, millel poleks mitte mingisugust vastutust, lisas ta.

Teisalt saab valitsus aru, et lennuühenduste tagamine on majanduse arendamiseks ja välisinvestorite meelitamiseks ülimalt oluline. Seetõttu on nad pöördunud juba ka Adria peamise partneri Lufthansa poole, küsides viimaselt, kas nad tahaks Adria osad liinid mõneks ajaks üle võtta.

Teine variant oleks valitsusel luua täiesti uus riiklik lennufirma. Seda soovitas ka kohaliku lennuameti juht, kelle sõnul annaks nad riikliku lennufirmale kiiresti tegevusloa. Samas on see küsimus poliitikutele, kes asuvad nüüd kaaluma, kuidas edasi minna. Esialgsete hinnangute kohaselt tuleks ettevõtet toetada kuni 5 miljoni euroga aastas.

Tagasi üles