Venemaal miljonitrahvi saanud ettevõtja: pangad imiteerivad võitlust rahapesuga

Rahapesu

FOTO: Uwe Bauch / PantherMedia / Uwe Bauch

Sel suvel mõisteti Venemaal maksudest kõrvalehiilimises süüdi Eesti kodanikule kuuluv kaubandusega tegelev ZAO Ekstra, mille omanik Andrei Astapenko pidi kohtuotsuse kohaselt maksma Vene riigituludesse üle miljoni euro. Astapenko kavatseb kohtuotsuse edasi kaevata, kuid see pole veel kõik – ta peab ebaseaduslikuks ka Eesti maksuameti tegevust.

Nimelt andis maksuamet vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele Venemaale edasi andmeid, mille väljaandmisse oleksid Astapenko hinnangul suhtunud mõne teise riigi maksuhaldurid märksa rangemalt.

Astapenko tunnistab, et ehitas kuus aastat tagasi oma ärid üles Küprose firma kaudu, et vältida topelttolle Venemaaga, kuid ta peab seda legaalseks ja möödapääsmatuks. «See on täiesti seaduslik. Venemaal ei ole Küprose firma vastu pretensioone. Neil on etteheited Venemaa firma vastu, mis justkui pole kõiki makse maksnud. Kui neil oleks etteheiteid Küprose firma vastu, siis ei oleks nad pöördunud mitte Eesti, vaid Küprose maksuameti poole,» rääkis Astapenko Postimehele. «Nad mängisid lihtsalt lolli ja pöördusid Eesti maksu- ja tolliameti poole, et andmeid saada. Eesti ei süvenenud ja andis andmed välja.»

Kas plaanite minna kohtusse ka Eesti Maksu- ja Tolliameti vastu?

Loomulikult. Kes siis maksab kogu selle raha (üle miljoni euro – toim) Venemaale, mille kohta amet andis andmeid? Nõnda saab anda andmeid ka bandiitidele. Näiteks minu koduse aadressi, tööaadressi, info, kus on minu lapsed, et neid varastada. Kus on piir, milliseid andmed saab anda ja milliseid mitte? Kui nemad nõuavad minult, et ma ettevõtjana käituksin seaduse järgi, siis nemad peavad ka seaduste järgi tegutsema. Siin on aga selline Nõukogude Liit: nemad nõuavad minult, kuid ise rikuvad seadust. See ei tohiks nii olla.

Kas teil on varem olnud konflikte Eesti riigiga?

Umbes kümme aastat tagasi oli mul ainus konflikt Swedbankiga. Tol ajal just algas võitlus rahapesuga. Pank nõudis minult põhjendusi teatud summa kohta. Mina aga ei reageerinud. Seejärel arestisid nad minu pangakonto. Ma kaebasin nad kohtusse ning kahe aasta pärast võitsin. Rohkem konflikte pole olnud.

Praegu on minu pangakonto SEBs, kellega mul olid väga head suhted, olen privaatpanganduse klient. Nüüd suhted pingestusid. Ma vastan ainult kirjalikele päringutele. Näiteks varem oli nii, et kui mõni summa jõudis kontole, siis nad helistasid või saatsid sõnumi, et ma selgitaksin laekumise päritolu. Praegu saadavad nad paberi vastutava isiku allkirja ja templiga ja alles siis ma vastan. Kõik muutus raskemaks.

Millest on tingitud selline suhtumine?

Kõik pangad otsivad praegu mingeid Kremli agente ja rahapesu, viis protsenti pangatöötajatest tegeleb sellega. Nad koguvad nii palju infot, et mõnikord unustavad ära ja küsivad uuesti, saadavad sarnaseid päringuid. Seal on mingisugused Euroopa Liidu nõuded ja nad püüavad neile vastata. See on rumal võitlus, kuna nad otsivad rahapesu valest kohast.

Pangad lihtsalt imiteerivad aktiivset tegevust. Samamoodi nagu nõukogude ajal. Neil on vist plaan, mis on seotud teatud dokumentide hulgaga, ja kui nad seda ei täida, siis kirjutavad, et ma saadaksin midagi. Ma lihtsalt ei näe siin muud loogikat.

Loe lähemalt siit, kuidas Astapenko firma Venemaal süüdi mõisteti.

Tagasi üles