Sisuturundus

Ettevõtete ja koolide koostöö rikastab haridust ja aitab noortel tulevikusihte seada

Reaalainete sidumine tavaeluga hoiab noorte õpihuvi

FOTO: Renee Altrov

Sageli võib tööandjatelt kuulda kriitikat Eesti koolilõpetajate hariduse teemal. Sõltumata lõpetatud kooliastmest, leitakse, et õpitu on liialt teoreetiline ja seda ei osata päriseluga seostada. Vaja oleks muutusi, mis võimaldaks koolisüsteemil pakkuda tööturu vajadustele paremini vastavat haridust.

Tõsi, koolisüsteemi on vaja ühiskonna muutustele vastavalt uuendada, kuid arvesse tuleb võtta, et kõik muutused võtavad aega ning haridussüsteemi puhul on see aeg eriti pikk. Läheb dekaad või isegi paar, enne kui ettevõtted saavad uuenduste esimesi vilju nautida.  Ka on omaette küsimus,  milliseks on kujunenud tööturg ajaks, kui muudatused hakkavad mõju avaldama.

Ettevõtte Bolt üks asutaja Martin Villig kirjutas 20.09 Postimehes, et väga paljusid töökohti, millel tänavu kooli läinud noored peavad tegutsema asuma, pole praegu veel olemaski ja me ei kujuta isegi ette, mis töökohad need täpselt on. Samas on ta veendunud, et suur osa neist saab olema seotud tehnoloogia arengu, automatiseerimise ja robotite järjest laialdasema kasutusele võtuga.

Mida teha praegu, et kooliharidus vastaks tööturu ootustele?

Ettevõtted on siinkohal oluline ressurss, mida seni on suhteliselt tagasihoidlikult rakendatud.

Võttes arvesse, kui ruttu tänapäeva maailm muutub ja areneb, on ülekohtune oodata, et õpetajad oleksid kõigi valdkondade viimaste arengutega kursis, suudaksid neid koolis noortele tutvustada ja (tuleviku)erialade vastu huvi tekitada.

Seevastu ettevõtted on iga päev oma valdkondlikus inforuumis, teavad erialade ja ametite sisu detailsuseni ning oskavad tuua välja seoseid teoreetilise koolitarkusega. Samuti oskavad nad noortes huvi tekitada, tuues esile ametitega seotud põnevust ning selgitades tulevikuväljavaateid.

Ettevõtete abi hariduse rikastamisel on hädavajalik, et noored seostaksid paremini reaalset elu ja õpikutarkusi ning mõistaksid, milliste teadmiste-oskustega inimesi tööturul vajatakse.

Võimalusi, kuidas üks või teine ettevõte kooliga koostööd teha saab, on palju ning sobivaim leitakse omavahelise tihedama suhtluse käigus. Olgu siinkohal välja toodud mõned enamlevinud koostöövormid:

  • Õppekäik ettevõttesse. Ettevalmistusi tehes tasub investeerida aega ja mõelda koos kooliga läbi, mis on külastuse eesmärk, millist infot tahetakse jagada ning kuidas õpilasi õppekäigu ajal aktiveerida ja kaasata. Pärast külastust on ettevõttel oluline anda koolile tagasisidet ning küsida seda ka enda kohta.
  • Töövari ettevõttesse. Annab võimaluse saada väga lähedase kokkupuute huvipakkuva eriala või ametiga. Kõrvalt jälgimine ja oma järelduste tegemine on õppimise seisukohast palju suurema väärtusega. Sobib suurepäraselt ka õpetajatele, et osata õpilastele erinevatest ametitest ja ettevõtetest rääkida ning seda õpetatava ainega siduda.
  • Osalemine teemapäeval või selle korraldamine. Koolid korraldavad arvukalt teemapäevi või -nädalaid, kus on võimalik tutvustada oma ettevõtte tegevust, ameteid ning viia läbi töötubasid. Nii tutvustuses kui ka tegevuste puhul tuleks võimalusel seostada tehtavat ja räägitut õppeainete sisuga.
  • Praktika ettevõttes. Praktika ei pea olema pikaajaline, vaid võib olla põimitud õppeaastasse kas üksikute päevadena või kavandatud õppeaasta lõppu ja kesta 3–5 päeva. Selle lõppedes tasub õpilaselt kindlasti tagasisidet küsida – mida ta õppis, koges, mida tulevaste praktikantide jaoks võiks muuta.

Koostöövõimalusi on veel mitmeid (nt uurimistööde teemade pakkumine, valikaine loomine, ettevõttepoolne stipendium, huviringi kaasjuhendamine), nende kohta saab detailsemalt lugeda noortele loodus- ja täppisteadusi ning tehnikaerialasid tutvustavast portaalist miks.ee

Koostööpartneri otsimisel alusta kodu lähedalt

Partneri leidmiseks tasub ühendust võtta kas oma laste või iseenda kunagise kooliga, tutvusringkonnas oleva õpetajaga või külastada ettevõtte läheduses asuvat kooli. Ühist tegevust tasuks alustada lihtsatest asjadest, koostöö sujudes on võimalik liikuda keerukamate tegevusteni.

Koostööd alustades tasub endale teadvustada, et läheb aega, enne kui koostöövilju maitsta saab. Siiski peaks tulevikku vaatavad tööandjad mõtlema, kuidas oleks võimalik panustada parema õppe pakkumisele Eesti koolides ning jõuda selleni, et poleks vajadust nuriseda koolilõpetajate elukauge hariduse ning oskuste puudumise üle.

Eesti ettevõtjatel on koolidega koostöös teoksil juba üksjagu sisukaid ettevõtmisi ning on väga tore, et koolide üha kasvava huvi kõrval on järjest enam ettevõtteid, kes piirkondlike haridusasutustega tihedat ja sisulist koostööd teevad. Ühiselt tegutsedes tulevikku vaatamine on möödapääsmatu, sest hea haridus on arengu alus ja edu pant.

FOTO: Eesti Teadusagentuur, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tagasi üles