Sisuturundus
Kelle käes on Eesti arengu võti?
1. oktoober 2019, 17:26
Edukal riigil on vaja tarku ja toimekaid inimesi, kes on kursis maailmas toimuvaga, võimelised ette nägema, mis toimuma hakkab ja südikad neid teadmisi ära kasutama. On vaja ettevõtluse ja teaduse koostööd.
Selle saavutamiseks allkirjastasid presidendi kutsel pea kõik erakonnajuhid ning teadlaste ja ettevõtjate tippesindajad möödunud aasta lõpus Eesti teadusleppe, millega kõik osapooled võtsid endale kohustused. Kuigi seda lepet on tavaliselt seondatud teaduse ja innovatsiooni riigipoolse rahastamise kasvuga, tähendab see palju enamat – nimelt seda, et teadlased ja ettevõtjad asuvad senisest tõsisemale koostööle, sest teisiti lihtsalt 21. sajandil enam edasi ei saa.
Kogumikus „Eesti teadus 2019“ tõdetakse, et teadustulemuste tootlikkuseks pööramisel on võtmeroll ettevõtetes töötavatel teadustöötajatel ja ettevõtete valmisolekul neid värvata. Kui vastava kogemusega töötajad puuduvad, pole ka tõenäoline, et ettevõtte arengule pikka perspektiivi pakkuv teadus- ja arendustegevus saaks majanduse konkurentsivõime paranemisele kaasa aidata.
Eesti puhul on märgata muret tekitavat tendentsi, et alates 2011. aastast on teadustöötajate arv langenud nii riigis üldiselt kui ka töötlevas tööstuses (vt joonis). Mida vähem on ettevõttes teadustöötajaid, seda keerukam on leida ühist keelt koostööks teadusasutustega ja kasutada seal peituvaid võimalusi ettevõtte hüvanguks.
Meil on juba praegu mitmeid võimalusi, mis aitavad ettevõtetel seda kitsaskohta ületada. Olgu näiteks toetused doktorantide värbamiseks, teadlastega koostöös rakendusuuringute läbiviimiseks või ettevõtete erialaliitudesse teadusteemades hästi orienteeruvate arendusnõunike palkamiseks. Viljakas koostöö saab alguse asjatundlikest inimestest ja toetavast koostöövõrgustikust. Õppigem headest kogemustest ja pingutagem selle nimel, et teaduse ja ettevõtluse koostoimes liiguks Eesti edasi.
