Valitsuses pettunud põllumehed tahavad istuda ühe laua taha Järviku ja Helmega
Pole välistatud ka meeleavaldus

Teraviljakombain Fendt Ideal.

FOTO: Erakogu

Järgmise aasta riigieelarvest oodatust oluliselt väiksema, viiemiljonilise üleminekutoetuse saavad põllumehed tahavad esmalt istuda ühe laua taha maaeluminister Mart Järviku ja rahandusminister Martin Helmega.

Tänasel erakorralisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu kohtumisel Mäos moodustasid põllumehed delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja riigikogu fraktsioonidega. Kohtumiste järel otsustatakse, mis saab edasi. Välistatud pole ka põllumeeste meeleavaldus.  

Kohtumistega on omajagu kiire, sest hiljemalt detsembris lüüakse riigikogus lukku järgmise aasta riigieelarve, kust on põllumeestele üleminekutoetuseks plaanitud oodatud 15,3 miljoni asemel kordades väiksem summa, 5 miljonit. Enne eelarve vastuvõtmist on fraktsioonidel võimalik teha järgmise aasta riigieelarve seaduse muutmiseks ettepanekuid ning sellele põllumeeste esindajad loodavadki. 

Praegune number valmistab põllumeestele pettumust. «Eesti on Euroopa Liidus kõige madalama toetustasemega liikmesriik,» toonitati täna nõukogu kohtumise järel saadetud teates. 

Läbirääkimiste delegatsioonis on nõukogu esimees Olav Kreen, aseesimees Tõnu Post, nõukogu liige ning eelmine esimees Andres Oopkaup, juhatuse esimees Roomet Sõrmus ning võimalusel ka nõukogu aseesimees Jaanus Murakas. 

Kõik kohtumised peaksid olema toimunud 7. novembriks, kui toimub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu koosolek. «Selleks ajaks tahame saada tervikpildi olukorrast ette. Seal saame siis arutada, mis edasi saab,» selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

«Meie ülesanne on näidata, kuidas ja kui palju need konkreetsed rahad, mis tulevad või tulemata jäävad, mõjutavad Eesti majandust ja heaolu.» 

«Meie ülesanne on näidata, kuidas ja kui palju need konkreetsed rahad, mis tulevad või tulemata jäävad, mõjutavad Eesti majandust ja heaolu,» selgitas Kreen. «Loodame, et kohtumistel suudame leida parimad lahendused Eesti jaoks tervikuna.»

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Olav Kreen.

FOTO: Agnes Aus

Delegatsioon soovib kohtuda maaeluminister Mart Järviku (EKRE) ja rahandusministri Martin Helmega (EKRE). Riigikogus on plaanis kohtuda nii maaelu- kui ka rahanduskomisjoni liikmetega. «Meie ülesanne kindlasti on kohtuda erinevate fraktsioonidega, ka opositsiooniga,» kinnitas Kreen.

Olgu märgitud, et just Eesti Konservatiivne Rahvaerakond lubas oma maaeluprogrammi esimese punktina toetada Euroopa Liidu ja Eesti riigisiseste põllumajandustoetuste maksmise jätkamist ning Eesti põllumeeste Euroopa ametivendadega võrdset kohtumist. Maaelu- ning rahandusministri portfellid on just EKRE poliitikute käes. 

Ei välista tänavatele tulemist

«Praegu me kindlasti ei teinud selles osas ühtegi otsust, aga loomulikult ei välista midagi,» vastas Kreen küsimusele, kas põllumeetel on plaanis ka tänavatele meelt avaldama tulla. «Loomulikult on käidud traktoritega ja isegi elus sigadega. Mis seekord saab meie seisukoht olema, seda vaatame,» sõnas Kreen. «Tegutseme edasi ja teeme nii, et sellest tulemusest oleks kõigile kasu,» lisas ta. 

Lisaks üleminekutoetuste tulevikule on põllumeeste jaoks õhus väga palju ebakindlust – see puudutab nii maamaksu kui ka erimärgistatud diislikütuse tulevikku.

«Põllumajandustootjate jaoks on suurimaks väljakutseks tulla toime ebastabiilse turuga – nii teravilja, piima kui ka teiste põllumajandussaaduste hinnad kõiguvad suures ulatuses. Tootmiskulud on kasvanud kiiremini nii põllumajandussaaduste müügitulust kui ka toetustest. Valitsuse kärpekava tekitab ettevõtjates täiendavat ebakindlust,» selgitas Kreen.

Kreeni sõnul on juba unustatud, et põllumajandussektor alles toibub pikalt kestnud piimaturu kriisist ja taimekasvatuse valdkonna probleemidest seoses heitlike ilmastikutingimustega viimasel kolmel aastal.

«Põllumajandusettevõtjad konkureerivad tööturul töötajate pärast teiste valdkondade ettevõtetega. Nelja aasta jooksul on põllumajandussektori tööjõukulud kasvanud koguni veerandi võrra, vaatamata sellele jäävad põllumajandussektori palgad 20% riigi keskmisele alla. Üleminekutoetuste kärpimine muudab olukorra veelgi pingelisemaks,» tõi nõukogu arutelul kõlanud ettevõtjate mure välja koja nõukogu aseesimees Tõnu Post.

Posti sõnul on Euroopa Liidus ja ka teistes maailma piirkondades otsustatud maksta põllumajandustoetusi eelkõige tarbijate huvidele mõeldes – toetused aitavad muuta toidu kättesaadavaks mõistliku hinnaga ning kompenseerida ühiskonna üha kasvavaid nõudmisi toidutootmisele nii keskkonnahoiu kui ka loomade heaolu osas. Ka Eesti põllumajandussektori majandustulemused näitavad, et ilma toetusteta oleks tootmine paraku kahjumis.

Nõukogu moodustas delegatsiooni kohtumisteks valitsuse ja riigikogu fraktsioonide esindajatega. Eesmärk on paremini aru saada tekkinud olukorra põhjustest ja selgitada põllumajandus- ja toidutootmise olukorda. Kohtumiste järgselt otsustatakse edasised tegevused.

«Rohkem kui null»

Valitsus andis teisipäeval teada, et vaatamata varasematele lubadustele vähendatakse järgmisel aastal üleminekutoetuste summat 15,3 miljonilt eurolt vaid 5 miljonile eurole.

Üleminekutoetusi makstakse piimakarja-, põllukultuuride, lihaveise- ja lambakasvatajatele. 2017. aastal oli toetuse suuruseks 19,2; 2018. aastal 18,4 ning 2019. aastal 16,9 miljonit eurot. Nii oodati järgmise aasta eelarvest 15,3 miljonit eurot. Praeguste plaanide järgi saadakse aga 5 miljonit eurot. «Kevadel oli selle rea peal null. Viis miljonit on rohkem kui null miljonit,» põhjendas rahandusminister Martin Helme möödunud nädalal riigieelarvet tutvustaval pressikonverentsil. 

Üleminekutoetused on üks oluline osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014–2020. Reformierakonna juhitud valitsus jättis aastatel 2014–2016 üleminekutoetused põllumeestele maksmata. Keskerakonna juhitud eelmine, sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga moodustatud valitsus taastas põllumeestele üleminekutoetuste maksmise. 

Tagasi üles