Ametiühingujuht: tulevikus tuleb hakata tööpäevi lühendama

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ei usu, et kodanikupalk maailma päästaks.

FOTO: Marje Essenson

Juhul, kui tehisintellekt ja robotid võtavad tulevikus inimestelt paljud tööd üle, tuleb meil hakata allesjäävatel töökohtadel tööpäeva pikkust lühendama, leidis Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.

Piltlikult öeldes võiks see tähendada, et kui praegu töötab üks inimene kaheksa tundi päevas, siis tulevikus teevad sama tööd kaks inimest neli tundi päevas. Mõte on selles, et kui inimkätega tehtavat tööd jääb vähemaks, tuleb see rohkemate inimeste vahel ära jaotada. «Töö peab jagunema inimeste vahel ühtlasemalt, kuna sellest sõltub ühiskondlik stabiilsus. Igaüks peab oma leiva kätte saama,» selgitas Peterson. 

Samas on ametiühingujuht pigem arvamusel, et uus tehnoloogia loob ka uusi töökohti, mida me pole varem osanud ette kujutada. Ehk võib minna ka nii, et töö hulk ei vähene, see lihtsalt muutub. Iseasi on see, kus need uued töökohad tekivad. «Kardetavasti juhtub see rohkem linnades, maapiirkondades jääb aga töökohti vähemaks,» ütles ta. Seda kirjeldab tema sõnul ka praegune olukord, kus Tallinna ümbruses on suur töökäte puudus, Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis valitseb aga pigem töötus.

Ei taha olla masinapurustajad

Petersoni sõnul näitavad uuringud, et automatiseerimise käigus kaovad pigem keskmised töökohad. Kõige madalama ja kõrgema otsa tööd jäävad alles. «Suurima löögi all on pangandustöötajad, raamatupidajad ja nii edasi,» loetles ta. «Lisaks tuleb jälgida, et inimestel oleks automatiseerimise käigus võimalik karjääriredelil üles ronida, mitte alla vajuda.»

Tulevikutrendidega harjumine nõuab Petersoni sõnul ühiskondlikku dialoogi, kus aktiivsete ja häälekate tööandjate kõrval saaksid rohkem sõna ka töötajad. Samas peab ta probleemiks seda, et paljud töötajad ei kuulu ametiühingutesse ega oska ühehäälselt oma huvide eest seista.

Ametiühingud ei taha olla masinapurustajad, rõhutas Peterson, kes on veendunud, et parem tehnoloogia aitab tootlikkust tõsta, mis tähendab lõppkokkuvõttes ka suuremaid palku tavalistele töötajatele. «Ma ütleks Rootsi ametiühingujuhi sõnadega: me ei karda uut tehnoloogiat, vaid vana tehnoloogiat. Läheme sellele julgelt vastu ja seisame selle eest, et inimesed saaks karjääriredelil üles ronida, mitte allapoole vajuda,» rääkis ta.

Inimene vajab tööd

Mida arvab Peterson aga kodanikupalga ideest, mis aeg-ajalt ühiskondlikus debatis tõusatub ja mida on nii mõnedki prominentsed ettevõtjad (teiste hulgas Elon Musk ja Mark Zuckerberg) möödapääsmatuks pidanud? «Ei ole läbi hammustanud, kuidas see töötab,» vastas ametiühingujuht, põhjendades, et ideel puudub empiiriline tõestus, et see töötaks.

«Teine asi on see, et tegelikult inimesed tahavad tööl käia. Inimestel peab olema võimalus teha midagi kasulikku,» selgitas Peterson, tuues taas mängu tööpäeva lühendamise idee. «Kui tööd on vähem, siis tuleb lihtsalt jagada rohkemate inimeste vahel, mis tähendab tööpäeva lühendamist, aga töö kui sellise säilimist.»

Ansip ignoreeris

Petersoni sõnul on nende liikmeskond püsinud viimasel ajal stabiilne. Lisaks olevat ametiühingute jõuõlg võrreldes kasvõi 10 aasta taguse ajaga järsult paranenud. «Selle taga on poliitilised muutused ühiskonnas,» ütles ta, viidates valitsustele, mille tuumaks on olnud Keskerakond, kes on ametiühingutesse alati soosivalt suhtunud.

Ajal, mil riiki juhtis Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga, olid ametiühingud marginaliseeritud, kurtis Peterson. «Ansip sotsiaalset läbikäimist põlgas ja lõpetas meiega sisulise koostöö,» tunnistas ta, lisades, et dialoogi katkemine viib arenguteni, mida keegi ei soovi, kasvõi näiteks pikaajaliste streikideni. «Täna on seis tunduvalt parem. See on selge tunnustus tänasele peaministrile ja valitsusele, kes on suutnud ühiskonda paremini liita,» leidis Peterson.  

Vaidlus alampalga üle tulisem kui varem

Ametiühingud on tüdinud, et alampalk kerkib Eestis nii visalt, mistõttu nõuavad nad tänavu suuremat tõusu. Tööandjate hinnangul on vastutustundetu jonnakalt survet avaldada, sest see võib viia pankrottideni.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis miinimumpalk kasvanud sammuga 30–40 eurot aastas. Praegu on piir, millest vähem maksta ei tohi, 540 eurot kuus. Septembri alguses leppisid sotsiaalpartnerid ehk ametiühingud ja tööandjad suurema kärata kokku, et aastal 2020 saab miinimumtasu olema 578 eurot.

Mõni päev hiljem juhtus aga midagi ootamatut, kui ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson (SDE) teatas, et ametiühingute volikogu ei andnud seitsmeprotsendilisele palgatõusule õnnistust. Nende uus nõudmine on 600 eurone alampalk.

Ametiühingud ja tööandjad jätkavad alampalga üle läbirääkimisi.

Tagasi üles