Uuring: enamik töötajatest ei soovita oma ülemuse juures töötamist

Vihane ülemus. Foto on illustreeriv.

FOTO: Phovoi R. / PantherMedia / Phovoi R.

Kõigest pisut rohkem kui iga neljas (26 protsenti) töötaja on valmis soovitama oma tööandja juures töötamist ka tuttavatele, selgus CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. Lisaks tõi uuring välja, et suurem osa töötajatest ei ole valmis soovitama ka oma otsest juhti.

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringus paluti töötajatel hinnata, kui suure tõenäosusega soovitaksid nad oma tööandjat ka tuttavatele. Selgus, et seda teeksid vähesed – kõigest 26 protsenti töötajatest. Siiski, võrreldes 2018. aastaga, on tööandjat soovitavate töötajate osatähtsus pisut kasvanud – aasta tagasi oli aktiivseid soovitajaid 22 protsenti, teatas CVKeskus.ee.

Kõige kõrgem soovitusvalmidus on infotehnoloogiasektori töötajatel, kus tervelt 39 protsenti töötajatest on tööandjaga niivõrd rahul, et soovitaks ettevõttes töötamist ka tuttavatele. Samuti on soovitamisvalmidus kõrgem pangandussektoris (37 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevustega valdkonnas (33 protsenti). Kõige vähem ollakse oma tööandja juures töötamist valmis soovitama aga töötlevas tööstuses ja tootmises (20 protsenti), majutuses ja toitlustuses (21 protsenti), haldus- ja abitegevuste valdkonnas (21 protsenti) ning hulgi- ja jaekaubanduses (21 protsenti) töötavad inimesed.

«Tööandjad, kelle enda töötajad ei ole valmis seal töötamist soovitama, on tänasel tööturul äärmiselt keerulises olukorras, kuna halb töökultuur on tööotsijatele kergesti märgatav,» kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. «Nii kehv töö- kui ka juhtimiskultuur muudavad värbamist kindlasti ka omakorda kallimaks. Näiteks Harvard Business Reviews avaldatud uuringu alusel nõuab tööandja halb maine vähemalt 10 protsenti kõrgemat palgapakkumist ja sellise tööandja tööpakkumistele kandideeritakse pea kolm korda vähem. Tööandja kehv maine kujuneb põhiliselt siis, kui töötajad tunnetavad ebakindlust oma olemasoleva töö pärast, ettevõttes valitseb halb juhtimiskultuur ja meeskonnas ei leita omavahel ühist keelt,» lisas Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi ja analüütiku Kadri Seederi sõnul näitab tööandja soovitusindeks töötajate seotust organisatsiooniga. «Valmisolekut tööandjat soovitama mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Kui soovitusindeks on kõrge, aitab see vähendada tööandja värbamiskulusid, kuna töötajad on lojaalsed ning aktiivsed soovitajad toovad kandideerijaid juurde,» lisas Seeder.

Oma otsest juhti on valmis soovitama alla kolmandiku töötajatest

Uuringus paluti töötajatel hinnata ka oma juhtide oskuseid ja teadmisi. Kokku jättis hinnangu oma otsesele ülemusele üle 6800 töötaja. 29 protsenti töötajatest olid oma juhtide tööga niivõrd rahul, et olid valmis neid ka teistele soovitama.

Kõige enam on töötajad rahul juhtide valdkonnaalaste teadmistega – 70 protsenti töötajatest hindasid juhte oma ala spetsialistideks. Lisaks tõi 69 protsenti vastanutest välja, et tema otsene juht väärtustab töötajaid. Eesti juhtide nõrkuste poolelt kinnitasid aga pea pooled töötajad, et juht ei kohtle kõiki töötajaid võrdselt ja õiglaselt. Samuti tõid töötajad välja, et paljud juhid ei tunnusta neid heade töötulemuste eest ega suuda innustada töötajaid paremaid tulemusi saavutama.

Varasemalt CVKeskus.ee poolt korraldatud uuring on näidanud, et sisuliselt iga kolmas (29,4 protsenti) töötaja oleks nõus leppima väiksema palgaga ja jätkama tööd samas ettevõttes, kui üks tingimus täituks – vahetuks nende otsene ülemus.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Tööandja ja vahetu juhi soovitamist paluti hinnata skaalal 0–10, kus 0 tähendas, et suure tõenäosusega ei soovitaks ning 10 tähendas, et suure tõenäosusega soovitaks. Aktiivseteks soovitajateks loetakse hinnanguskaalal 9–10 märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6 vastusevariandi valinud vastajad.

Tagasi üles