Inimeste vähesed säästud teevad murelikuks

Rahakassa.

FOTO: Arvo Meeks

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) ja Turu-uuringute AS-i koostöös valminud uuringust selgus, et poolel elanikkonnast on sääste ja 39 protsenti ei säästa, elukindlustus on aga veerandil. 

Kolmandikul on sääste kuni kolme kuu töötasu ulatuses. Veidi enam kui kümnendikul on sääste 4-12 kuu töötasu ulatuses ja vaid viiel protsendil enam kui aastase töötasu ulatuses.

EKsL-i juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul on murettekitav, et suurel hulgal Eesti inimestest ei ole sääste või on neid vaid kuni kolmeks kuuks. «Kui inimesel ei ole sääste või on neid vähe, siis ränga õnnetuse või haiguse korral on tal raske rahaliselt toime tulla. Selle riski maandamiseks on mõttekas teha elukindlustus, mis kaitseks vigastuse ja kriitilise haiguse korral, ning aitaks raske aja üle elada,» ütles Piirsalu.

Uuringust selgus, et elukindlustus on 26 protsendil elanikkonnast, sagedamini meestel, 41-50-aastastel, Põhja-Eesti elanikel, lapsevanematel ja kõrgema sissetulekuga inimestel.

Pooled elukindlustuseta eestimaalastest ei pea seda vajalikuks või pole sellele mõelnud. Ligi kolmandik pidas elukindlustust liiga kalliks, 21 protsenti ei ole jõudnud elukindlustust teha või pole leidnud sobivat ning kümnendik ei usu kindlustusse.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse äriarendusjuht Raili Reial lükkab ümber kaks elukindlustusega seotud müüti. «Uuringust selgus, et elukindlustust peetakse kalliks. Tegelikult võrdub näiteks 50 000 euro peale tehtud elukindlustuse kuutasu kahe kinopileti hinnaga, makstes umbes 10 eurot,» selgitas Reial.

Juulis valminud uuringu «Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse» veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

Tagasi üles