Sisuturundus

ADAPTER – üks tee paljude lahendusteni

LoondSPA tootesari on sündinud koostöös teadlastega.

FOTO: Iti-Pätrik Järve

Tipptasemel teadustöö ja kvaliteetse kõrghariduse kõrval on ülikoolidel oluline roll ettevõtluskoostöö kaudu targa ja ressursisäästliku majanduse arengule kaasa aitamisel. 

Selleks, et ettevõtetel oleks oma arendussoovide elluviimiseks hõlpsam teadlaskonnalt tuge leida, on loodud teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustik Adapter.

Adapter.ee on kiireim tee 12 tipptasemel teadusasutuseni. Hea nõu saamiseks tuleb sisestada küsimus kodulehe päringuvormi ning vastus saabub viie tööpäeva jooksul. Mida täpsem on küsimus ja mida detailsem lisainfo, seda hõlpsam on jõuda soovitud lahenduseni. Tänaseks on Adapter.ee saanud enam kui 600 päringut ning toimunud on enam kui 100 koostööepisoodi. Seejuures on hüva nõuga kaasa aidatud ettevõtete kõrval ka paljudele avaliku sektori arendusplaanidele.

Ringmajandusest IT-lahendusteni

Humanitaarteaduste vallas on populaarsed Tartu Ülikoolilt tellitud eesti keele koolitused iga-päevase ametikeele lihvimiseks. Tallinna Ülikooli teadlaste kaasabil on töötatud välja noorte põgenemistoa mudel ning pakutud tuge arengukavade ja -strateegiate koostamisel. Eesti Kunstiakadeemia on aidanud luua erinevaid disainikontseptsioone. Tallinna Tehnikakõrgkool on pannud kohalikele omavalitsustele kokku kruusateede hooldamise juhendi.

Suur hulk päringuid puudutab keskkonnasäästu võimalusi, olgu selleks kilekottide ja vormirõivaste taaskasutus või biolagunevate toidutarvikute tootmine. Näiteks on politsei- ja piirivalveameti vanadest vormijopedest valminud koostöös kunstiakadeemiaga meenekingid. Ühe sel moel sündinud kindapaari sai endale käesoleval aastal ka president Kersti Kaljulaid. Kaubamaja AS korraldab Adapteriga koostöös ideekonkursi, et leida lahendusi kile ja plastiku korduvkasutuseks. Eesti loodusvarad pakuvad rikkalikult võimalusi teaduspõhiseks väärindamiseks. Tartu Ülikooli teadlaste kaasabil on Loond-SPA OÜ-l sündinud kodumaine looduskosmeetikasari loond°. Sama sarja jätkuarendustega tegelevad edasi Tallinna Ülikooli teadlased.

Tallinna Ülikooli digitehno-loogiate instituudi teadlased ja tudengid töötasid välja Elektrimasinad OÜ-le internetipõhise hooldustegevuste programmi, mis võimaldab rätseplahendusena ettevõttel mugavamalt süstematiseerida ja planeerida oma seadmepargi hooldustöid.

Koivakannu mahefarmis aitasid targa lauda välja töötada TartuÜlikooli teadlased.

FOTO: Randel Kreitsberg

Loomakasvatusest supertoiduni

Ka traditsioonilistes valdkondades nagu põllumajandus, metsandus ja toidutootmine on teaduse abil võimalik toodete ja teenuste lisandväärtust kergitada. Eesti Maaülikool (EMÜ) on nõustanud ettevõtjaid jäätmete ning biomassi bioloogilise väärindamise võimaluste osas. Samuti on EMÜ ekspertteadmisi kasutatud metsakahjustuste diagnoosimisel, marjade väiketöötlemisel ja maarjakaskede kasvatamisel. Tartu Ülikooli projektidest on selles vallas tuntud targa lauda väljatöötamine koostöös Koivakonnu mahefarmiga.

Teaduslikult tõestatud tervislikkus Heleni pudruhelvestes sündis biotehnoloogiate arenduskeskuse BioCC OÜ kaasabil, kes töötas välja neli helbesegu, mille koostise mineraalid ja tervist toetavad omadused on pakilt hõlpsalt leitavad.

Vastused teie ettevõtte küsimustele on ainult ühe hiireklõpsu kaugusel – Adapter.ee

FOTO: Adapter.ee annab kiire ligipääsu 12 teadusasutusele.

Koostööfestival „Kõik söögiks!“

14. novembril toimub Tartus juba viies ettevõtete ja teadusasutuste koostööfestival, mis avab tänavu toidu ja teaduse kokkupuutekohti.

Festivalile on oodatud kõik, kes sooviks teada, milline burger on parem, kas see, mis pärit keemialaborist või putukafarmist; milliseid puuvilju soovitakse rohkem, kas neid, mis kasvatatud mullata või kes võiks tahta igavesti säilivat toitu? Kui tark on meie tänane toidulaud ja palju teadust sinna sisse mahub? Juttu tuleb ka tootearenduse toetustest, ring- ja biomajandusest ning jäätmete väärindamise võimalustest.

Koostööfestivali tänavune partner on Eesti Toiduliit.

Rohkem infot: festival.adapter.ee.

FOTO: Eesti Teadusagentuur, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tagasi üles