Sisuturundus

Doktorant toob värskeima teaduse ettevõttesse

Sense eramu Viljandis

FOTO: SENSE OÜ

Ettevõtte edu võti on kõrgelt kvalifitseeritud töötajates. Hea võimalus meeskonna täiendamiseks tippspetsialistiga on värvata teadusasutusest doktorant, kelle uurimisteema sobitub ettevõtte arendussihtidega. Seda soodustavad nii riik kui ka ülikoolid mitmel moel.

Teaduslik lähenemine soojakadude vähendamiseks

Sense OÜ on üks väheseid ettevõtteid, mis toodab Eestis põhjamaisesse kliimasse sobivaid rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmaju. See on ikka veel valdkond, kus teooria ja praktika sidumine eeldab jätkuvalt põhjalikku uurimistööd. Seepärast on ettevõtte tegevjuhi Tarmo Tamme sõnul kuldaväärt, et nende energiatõhususe spetsialist Jaanus Hallik võttis nutika spetsialiseerumise erialastipendiumi toel ette Tallinna Tehnikaülikooli tööstusdoktorantuuri, et tegeleda nende küsimustega laiapõhjalisemalt kui lihtsalt ärihuvid.

Aastast 2020 peaks kõik uued rajatavad hooned olema liginullenergiahooned. Sense OÜ arendustöö üks suund tegelebki karmistuvate nõuetega kohanemisega ning selles vallas ekspordivõimekuse loomisega. «Oleme võimelised liginullenergiahooneid projekteerima ja ehitama. Valmis hoonete kontrollmõõtmised näitavad, et energiatarbimise arvutuslik prognoos on projektist projekti olnud täpne ning tegemist on tehniliselt väga heade hoonetega. Samas kulub hoonete loomiseks erinevates etappides väga palju tööd. Teatud mahtudes ekspordivõimekuse saavutamiseks oleks vaja mitmeid tegevusi kindlasti optimeerida. Siinkohal pakuvad doktoriõpingud suurepärast võimalust uurimistöö ja rahvusvaheliste teaduskontaktide kaudu lahendusi otsida,» rääkis Hallik, kelle doktoritöö keskendub soojuskadude minimeerimisele liginullenergiahoone välispiirdes.

Tamme sõnul nõuavad uued normid senisest kordades energiatõhusamaid hooneid. «See eeldab suisa drastilisi muutusi ehitustehnilistes lahendustes. Ei piisa enam sellest, et paneme rohkem soojustust ja paremad aknad. Muutuma peab kogu ehituse tootmisahel. Teadlastel on siin väga palju uurimist,» ütles Tamm. Sense OÜ on püstitanud umbes 20 hoonet, mis pakuvad kogutavate mõõtmisandmete näol rikkalikult analüüsimaterjali. See pakub oma valdkonnas huvitavaid väljakutseid nii teadlastele kui ka ettevõttele. «On siiski näha, et mitmes suunas oleks võimalik veelgi paremaid lahendusi välja mõelda. Sense OÜs võiks olla nende küsimustega tegelemiseks kümme doktoranti ja ikka oleks vähe. Tavaettevõtlus ei suuda nende küsimuste lahendamist ise piisavalt kiiresti ära korraldada, siin on vaja kindlasti teadlaste abi,» selgitas Tamm.

Jaanus Hallik

FOTO: Erakogu

Teejuht tulevikutehnoloogiani

Telia Eesti AS on 2016. aastast arendamas SmartenCity projektis Tartu targa linna IT-lahendusi. Seejuures tundus ettevõtte arendusjuhi Urmo Lehtsalu sõnul loogiline alustada tihedamat koostööd ka Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudiga. Ettevõte sisustas ülikoolis värkvõrgulabori, mida hakkas vedama toonane TÜ magistrant Jakob Mass.

Peagi astus Mass doktorantuuri, kus keskendus asjade interneti seadmete võimalikult kiire ja säästliku infovahetuse uurimisele. «Asjade interneti üks suuremaid probleeme on paljude seadmete haldamine olukorras, kus puuduvad ühtsed standardid. Minu uurimisteema seondub uduarvutusega (ingl. k fog computing), mis aitaks efektiivseks andmetöötluseks leida lähima sobiva seadme. Praktikas võiks see muutuda oluliseks näiteks tulevikulinnas isesõitvate autode ja linnaruumi paigutatud üldkasutatavate serverite omavahelisel suhtlemisel,» selgitas Mass.

Jakob Mass TÜ Arvutiteaduste Instituudi värkvõrgulaboris.

FOTO: Henry Narits

Lehtsalu sõnul pakkus teema Teliale huvi ning Mass kaasati ettevõtte meeskonda SA Archimedese nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiga.

«Meile meeldib see, et teadlased tegelevad teemadega, mis vaatavad mitme aasta peale ette.»

Telia arendusjuht Urmo Lehtsalu

«Selleks, et arendada ettevõtte tulevasi toote- või teenusemudeleid, peab tegema selgeks teekonna tänasest punktist tulevikku. Jakob oskab meile nõu anda, miks üks tehnoloogia või meetod on parem kui teine,» rääkis Lehtsalu.

Kuigi doktorantuur on nelja-aastane ettevõtmine, võimaldab SA Archimedese erialastipendium igal aastal tehtud töö üle vaadata ja otsustada, kas soovitakse koostööd jätkata. Lehtsalu sõnul võiks see julgustada ka väiksemaid ettevõtteid arendusplaanide seadmisel seda võimalust kasutama.

Jakob osaleb Telia meeskonnatöös, andes nõu teaduse seisukohalt. Kui ettevõttel tekib küsimus praeguses praktilises rakenduses mõne detaili täpsustamiseks, siis Jakob teeb vastavaid uuringuid. Samuti on ta arendanud võimalike tulevikulahenduste prototüüpe.

Jakob Mass tõdes, et kuigi Telia praktilised küsimused ei tegele uduarvutuse otseste rakendustega, on see ometi väärtuslik kogemus, mis aitab akadeemilise töö tulemusi paremini tõlgendada erasektori igapäevatöös ettetulevate väljakutsete kontekstis.

Doktorandi ja ettevõtja viivad kokku:
SA Archimedese nutikas spetsialiseerumise erialastipendium
Tartu Ülikooli Partnerlusprogramm
Tallinna Tehnikaülikooli Tööstusdoktorantuur

FOTO: Eesti Teadusagentuur, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tagasi üles