Sisuturundus

Arendusnõunikust saab erialaliidu teejuht teadus-ja arendusvaldkonnas

Grafeenil põhineva sensori testimine Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis.

FOTO: Renee Altrov

Ettevõttes tegeleb arendusplaanide suunamise ja täitmisega arendusjuht. Üheksas suuremas erialaliidus asub riigi toel sarnast rolli täitma arendusnõunik, kes kaardistab valdkonna ettevõtete teadus- ja arendusvajadusi mitme aasta peale ette, hoiab silma peal valdkonna olulistel suundumustel ja rahastusvõimalustel ning annab sellest lähtuvalt nii ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele nõu sihtide seadmiseks.

Tihedas rahvusvahelises konkurentsis eelise saavutamiseks muutub ettevõtetele järjest olulisemaks teadus- ja arendustegevuse (TA) käigus toodete lisandväärtuse kasvatamine. Eesti ettevõtted on aga suhteliselt väikesed, mistõttu on nende võimekus selles vallas üsna piiratud.

„Kui soovime, et ülikoolides ja teistes TA asutustes tehtav teadustöö oleks rohkem kooskõlas sellega, mida vajavad ettevõtted ja majandus tervikuna, siis peab olema keegi, kes selle vajaduse konkreetselt sõnastaks. Seni on selline lüli ettevõtete ja TA asutuste vahel puudunud,“ selgitas haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste.

Kitsaskoha lahendamiseks otsustas haridus- ja teadusministeerium koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga pakkuda erialaliitudele võimalust palgata riigi toel spetsialist, kes aitaks ettevõtetel teadus- ja arendusteemades paremini orienteeruda ning seal peituvaid võimalusi rakendada.

Enim võidaks väikesed ettevõtted

Erialaliitude huvi teema vastu oli elav. Tööstuspoliitika sihte seadnud töörühmas „Tööstus 2030“ osalenud liidud tõid olulisema kitsaskohana välja just väiksemate ettevõtete nõustamise. Kui suured suudavad neis teemades ise edukalt orienteeruda, siis väiksematel oleks vaja nõu kogu väärtusahela lõikes, alates arendussihtide seadmisest kuni partnerite ja toetusvõimaluste leidmise ja valmis tooteni jõudmiseni.

Arendusnõuniku värbamiseks toetust saavad erialaliidud:
1. Eesti Puitmajaliit
2. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
3. Eesti Masinatööstuse Liit
4. Eesti Elektroonikatööstuse Liit
5. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda
6. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
7. Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
8. Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit
9. Eesti Elektritööstuse Liit

„Senine kogemus on näidanud, et teaduse ja ettevõtluse koostöö puhul on kitsaskohti nii pakkuja kui ka tellija poolel. Arendusnõunike tööle asumine on üks oluline verstapost, et tihendada TA-alast koostööd nii ettevõtete, teadusasutuste kui ka avaliku sektori vahel,“ rääkis Saaliste.

Arendusnõunik kui TA-ja koostööinfo ekspert

Ühe valdkonna ettevõtete nõustamise kõrval on arendusnõuniku ülesanne ka sektoriteülese ja rahvusvahelise koostöö korraldamine. See võimaldaks Eesti ettevõtetel paremini osaleda rahvus vahelistes algatustes, nagu näiteks Horizon Europe, Digital Europe, InvestEU. Samuti panustab arendusnõunik valdkondlike strateegiate koostamisse, selgitab välja ettevõtete teadus- ja arendusvajaduse ja koordineerib teadusmahukate lahenduste otsimist.

Arendusnõunike ametikohtade loomist toetab haridus- ja teadusministeerium Eesti Teadusagentuuri RITA programmi kaudu Eesti riigi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahenditest. Toetus ühe erialaliidu kohta aastani 2022 on kuni 100 000 eurot. Sobiva spetsialisti värbab erialaliit.

FOTO: Eesti Teadusagentuur, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tagasi üles