Sisuturundus

Väikese riigi suured võimalused – mõjus teadus ja nutikas ettevõtlus

Eesti ülikoolide satelliidimissioonid on loonud kohalikele ettevõtetele häid eeldusi kosmoseäris kaasa rääkimiseks.

FOTO: RENEE ALTROV, BRANDESTONIA

„Hiina plaanib kasvatada tehisintellekti sisemaise turu 151 miljardi euroni, Saksamaa suurtootja investeerib miljardeid isesõitvate autode arendusse…“ Selliste sõnumite valguses näib, nagu ei oleks Eesti-sugusel väikeriigil võimalustki tehnoloogia ja teaduse arengus kaasa rääkida. Ometigi on ka meie teadlastel ja ettevõtjatel potentsiaali, et kasvatada Eesti suureks teadus- ja innovatsiooniriigina. Läbimurdeni võime jõuda vaid erinevate osapoolte koostöös.

Ühiste eesmärkide seadmisel ja elluviimisel peavad pingutama nii teadlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad kui ka kodanikud. Lihtne on tõdeda, et teadlaste ja ettevõtjate vahel valitseb kuristik. Palju keerulisem on ehitada silda, eriti kui seda peab tegema mõlemalt kaldalt ja nii, et silla otsad ka kokku jõuaksid. Haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on selle keeruka ühise sillaehituse ette võtnud, et ühendada Eesti paremini maailma tehnoloogia kiirteedega. Need püüdlused saavad kokku aasta lõpuks valmivas teadusja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegias.

Kahaneva rahvaarvuga ja väheste maavaradega väikeriigis nagu Eesti saavad majandus ja üldine jõukus kasvada vaid siis, kui kasutame oma ressursse oskuslikult ja nutikalt. Eesti ettevõtluse nurgakiviks on pikka aega olnud allhanketööde tegemine. Ent tootlikkus ei saa paraneda ega lisandväärtus kasvada, kui ei kasva ettevõtete võimekus uudseid tehnoloogiaid kasutusele võtta ja uuendusi ellu viia. Euroopa innovatsiooni edetabel osutab, et mitme tugevuse taustal – haridussüsteem, rahvusvahelised teadusartiklid, innovatsioonisõbralik keskkond – on Eesti nõrkuseks just ettevõtete vähene innovatsioonivõimekus ning puudulik teadmiste ja tehnoloogiasiire.

Rohkem teadustaustaga inimesi ettevõtlusse

Teadus- ja arendustegevuse hoogustamiseks on ettevõtetesse vaja rohkem teadlase taustaga ning tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi. Seda saab pakkuda meie haridussüsteem, kus teadmiste loomise oskuste kõrval tuleb arendada võimet neid teadmisi praktilises elus kasutada ja kohandada. Enam on vaja ettevõtete omavahelist koostööd ja koostööd nii Eesti kui ka välismaiste teadusasutustega. Peame tugevdama nii ülikoolides kui ka väljaspool ülikoole tegutsevaid teadmus- ja tehnosiirde vahendajaid, et viia teadustulemusi ettevõtlusele lähemale ja ühiselt arendada äriks sobilikke teadmuspõhiseid lahendusi.

Väikesel Eestil tuleb leida tasakaal, mis ühelt poolt võimaldaks nappe ressursse suunata valdkondadesse, kus teadusasutuste ja ettevõtete koostöös oleks Eesti konkurentsivõime maailma tipptasemel. Teisalt peame arendama mitmekesist ja tööturu vajadustele vastavat parimale teadmusele tuginevat haridust, mis varustaks targa tööjõuga nii Eesti ettevõtlust kui ka avalikku sektorit.

Kolm suurt sihti

Kui lühidalt kokku võtta, siis seame uues arengukavas kolm peamist sihti. Esiteks, Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teiseks, Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Kolmandaks, Eesti ettevõtluskeskkond soodustab teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ning investeeringuid igas Eesti piirkonnas.

Uue arengukava eelnõu valmib aasta lõpuks ning peaks pärast ministeeriumide ja partnerite kooskõlastusringi jõudma valitsusse tuleval kevadel. Seejärel valmistame ette programmid ja kavandame tegevused, et aastatel 2021–2035 saada üle meie senistest nõrkustest.

Teadus- ja innovatsiooniriigiks pürgides ei piisa kaugeltki sellest, millega Eesti juba praegu maailmas silma paistab. Eesti teaduse kõrge tase ei ole seni leidnud teed Eesti ettevõtlusesse ja avalike teenuste arendusse ning Eesti innovaatorite edus on teadmusmahuka tehnoloogia osa väike. Ometigi on potentsiaal tohutu: personaalmeditsiini arendades võime muuta terviseteenused tõhusamaks, uusi energiaallikaid kasutusele võttes säästa keskkonda ning puitu väärindades pakkuda kõrgema lisandväärtusega tooteid. Loodame, et meil jagub tarkust neid võimalusi enda kasuks pöörata.

FOTO: Eesti Teadusagentuur, Euroopa Regionaalarengu Fond

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles