Ratas esitas riigikogule järgmise aasta riigieelarve

Jüri Ratas.

FOTO: Tiina Oja

Peaminister Jüri Ratas andis kolmapäeval riigikogule üle 2020. aasta riigieelarve eelnõu, mille kulutuste maht on 11,6 miljardit eurot ning tulude mahuks prognoositakse 11,8 miljardit eurot. 

Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot. 2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus, tuleva aasta struktuurne puudujääk on 0,7 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, 2021. aastal 0,2 protsenti ning alates 2022. aastast on eelarve struktuurses tasakaalus.

Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKTst. Kui tänavu oli võlakoormus 8,8 protsenti SKTst, siis 2020. aastal on valitsussektori võlakoormus 8 protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKTst ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKTst

«Riigieelarve ei ole finantsdokument iseeneses. See peab teenima Eesti rahvast ja riiki parimal võimalikul viisil,» ütles peaminister riigikogu ees peetud kõnes. «Eelarvepoliitika eesmärk on jätkuva tugeva arengu tagamine ning sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine, mistõttu pöörame oma eelarves selget tähelepanu enim toetamist ja järeleaitamist vajavatele valdkondadele.»

Tulevikuvaates märkis Ratas, et valitsus võtab järgmise aasta eelarveprotsessis ette riigieelarve revisjoni. «Seda mitte kokkuhoiuks, vaid asjade paremaks ajamiseks,» rõhutas peaminister. «Revisjon peab meile andma tervikliku pildi riigi tegevustest ja teenustest. Samuti näitama, kas meie kulutused on alati kõige õigemad ning teenivad meie rahvast ja riiki parimal viisil.»

Riigieelarve eelnõu põhineb rahandusministeeriumi septembri keskel avaldatud majandusprognoosil ja kevadel heaks kiidetud järgmise nelja aasta eelarvestrateegial. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve edaspidi ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud.

Tagasi üles