Tööandjad: alampalga saaja ei ela enam vaesuses (11)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
24. september 2019, 14:37
Tööandjate Keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron lükkab ümber tänases Postimehes ilmunud väited selle kohta, nagu oleks Leedus ja Poolas alampalga ostujõud suurem kui Eestis. Lisaks leiab Aron, et kuigi kulusid tuleb kindlasti omajagu piirata, ei ela Eesti alampalga saaja enam vaesuses.
«OECD andmetel oli 2018. aastal ostujõu pariteedi alusel Eesti alampalga ostujõud suurem kui Leedus,» kinnitas Aron. Samas tunniarvestuse järgi oleks Leedu miinimupalga ostujõud nagu kõrgem, mis tähendab, et emmas-kummas arvestuses eksitakse.
Aroni sõnul ei saa siiski võrrelda netopalka ja hinnataset. «Leedu neto miinimumpalk on Eesti omast 25 protsenti madalam, hinnatase samas vaid 15 protsenti soodsam. Et leedukate ostujõud saaks olla Eesti alampalgaga sama, peaksid seal olema hinnad veerandi võrra Eestist madalamad,» selgitas Aron.
Ta jätkas, et neto alampalk ehk see, kui palju inimesed palka kätte saavad, on Eestis kõrgem kui Leedus ja Poolas. Eestis on see 516, Leedus 388 ja Poolas 372 eurot kuus. Kõrget brutopalka saab Leedus tema sõnul näidata seetõttu, et maksumuudatusega pandi kogu sotsiaalmaksu tasumine töötajale ehk brutopalga sisse. Eesti on üks väheseid OECD riike, kus palganumbris sotsiaalmaksu üldse ei kajastu. Seega tuleb riikide võrdluses vaadata netopalka.
Lisaks leidis Aron, et kuigi ametlik statistika ütleb, et Eestis saab miinimumpalka 136 700 inimest, siis see on eksitav. «Tegelikult on regulaarseid täistööajaga alampalga saajaid umbes 25 000 ja nende hulk on olnud üsna stabiilne. Ilmselt on suurema numbri saamiseks arvesse võetud ka nt osalise koormusega töötajad, ühekordse proovipäeva tegijad või haigushüvitise saajad,» selgitas ta.
7-protsendiline tõus on maksimum
Ta leidis kokkuvõttes, et alampalga üle otsustades ei saa tegelikult teistega võrdlusesse liialt takerduda, vaid lähtuda tuleb Eesti oludest.
Aroni sõnul on tööandjad ja ametiühingud leppinud kokku 7-protsendilises alampalga kasvus järgmisel aastal. «Olukorras, kus tootlikkus kasvab ainult paar protsenti, keskmine palk kuus protsenti ja majandus on jahtumas, on 7-protsendiline alampalga kasv väga hea pakkumine,» ütles ta.
«Tootlikkusest ja majanduskasvust kordades kiirema palgatõusu nõudmine vähendab ettevõtete konkurentsivõimet ja viib siit minema just lihtsamad töökohad. Nii võivad alampalka saavad inimesed sootuks töötuks jääda. Pole mõtet tõsta jaanuaris palku ja siis asuda veebruaris inimesi koondama. Eesti alampalgasaaja ei ela enam vaesuses, kuigi kulusid tuleb kindlasti omajagu piirata. Töötute hulgas on vaesust oluliselt rohkem,» lõpetas tööandjate keskliidu analüütik.