IBK majandusinstituudi teadlase Cho Bong Hyuni arvates on Põhja-Korea parim näide sellest, kuivõrd ebaõnnestunuks võib pidada suletud majanduse mudelit, vahendab Talouselämä.
Teadlane: Põhja-Korea majandus on jäänud toppama «keskaega»
22. detsember 2011, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Korea värskel liidril Kim Jong-unil tuleb nüüd otsustada, kas hoida riigi majandust endiselt suletuna või avada see välisturgudele nii, nagu seda tegi omal ajal Hiina.
2010. aastal moodustas Põhja-Korea SKT Korea panga hinnangul 20,3 miljardit eurot. Riigi eksport moodustas 3,2 miljardit eurot, samal ajal oli Lõuna-Korea ekspordimahuks 683 miljardit eurot.
Samas on Põhja-Koreal oma lõunanaabrist rohkem maavarasid ja põhjalikum tööstusbaas ning turu avanemisel pöörduks riigi majandus kasvule.
Põhja-Korea on olnud majandusabist sõltuv alates 1990ndate aastate keskpaigast, mil riigis suri nälga ca 2 miljonit inimest.
ÜRO hinnangul vajab Põhja-Korea 24 miljonist elanikust toiduabi hetkel 5 miljonit elanikku.