Naftahindade järsk tõus võib saada viimaseks tilgaks majanduskriisi karikasse
17. september 2019, 09:14
Globaalne majanduskasv on mitmete tegurite koosmõjul täielikult maha jahtunud ja paljud majandusanalüütikud räägivad juba avalikult peatselt saabuvast uuest ülemaailmsest majanduskriisist. Droonirünnakud Saudi Araabia naftarajatistele ning selle järelmõjud võivad saada viimaseks tilgaks karikasse.
USA ja Hiina, kaks maailma suurimat majandust on kehtestanud üksteisele sadadesse miljarditesse ulatuvad imporditollid, mis on vähendanud tarbimist ja ettevõtete investeeringuid mõlemal pool Vaikset ookeani. Eriti kiiresti on hakanud jahtuma Hiina majanduse võimas mootor ning sealse tööstustoodangu kasvu aeglustumist on tunda üle kogu maailma.
Samal ajal on sattunud Euroopa suurim majandus Saksamaa sisuliselt kriisi äärele – riigi SKT kahanes teises kvartalis 0,1 protsenti ning jääb langusesse tõenäoliselt ka kolmandas kvartalis. Saksa majandus sõltub tugevalt ekspordist Hiinasse ja USAsse ning automüügist, mis jääb samuti globaalselt üha nõrgemaks. Teine ränk hoop Euroopa majandusele võib olla Suurbritannia lepinguta väljapaiskumine EList.
Maailma majandus vaarub kriisi äärel ja nüüd on seda tabanud ka viimaste aastate suurim naftašokk – droonirünnakud maailma suurima nafta rafineerimistehase pihta, mida haldab Saudi Araabia riiklik naftafirma Aramco ja mis moodustab ligemale viis protsenti globaalsest naftatootmisest. Isegi kui Saudi Araabia teeb tootmispuudujäägi reservidega tasa, vältides nii pikaajalist naftahindade tõusu ja inflatsiooni kasvu, siis annab see ikkagi müksatuse süsteemile, mis on viidud viimse piirini.
Keegi ei tea hetkel, kui kaua püsivad naftahinnad kõrgendatud seisus ja kus asub maailmamajanduse murdumispunkt. Ökonomistid on siiski ühes asjas üksmeelel: tegu on väga halva ajastusega. Isegi kui kõrgemad kütusehinnad tulevad naftatootjatele kasuks, siis avaldavad nad täiendavad majanduslikku survet näiteks lennufirmadele. Lisaks võivad kõrged hinnad tuua hüppe inflatsioonis, mis vähendaks omakorda tarbimist.
Kõrgem inflatsioon pärsiks ka keskpankade tegevust, kes on valdavalt üritanud majanduskasvu toetamiseks langetada intressimäärasid ja saanud seda teha tänu madalale inflatsioonile.
Palju sõltub hetkel sellest, kui kiiresti suudab Saudi Araabia normaalse tootmise taastada, mis tõmbaks hinnad alla. Saudi allikad on väitnud, et tootmise taastamine võib võtta nädalaid. Olukorrale lisab täiendavat pinget üha teravamaks muutuv konflikt Iraani ja USA vahel. Iraani peetakse hetkel droonirünnakute peamiseks kahtlusaluseks. Sõjaline konflikt võiks mõjuda näiteks laastavalt Hiinale, kes on maailma suurim naftaimportija.
Allikas: CNN