Droonirünnakud Saudi Araabia naftarajatiste pihta saatsid naftahinnad lakke
Kas hinnatõus jõuab Eesti tanklatesse?

Aramco naftarajatised on mattunud suitsu sisse.

FOTO: HAMAD I MOHAMMED / REUTERS

Naftahinnad tõusid järsult pärast seda, kui laupäeval tabas Saudi riikliku naftafirma Aramco rajatisi kaks droonirünnakut, mille tulemusel vähenes globaalne naftatootmine ligemale viis protsenti. 

Pühapäeval tõusis globaalse hinnaindeksina kasutatava Brenti toornafta hind 19 protsenti 71,95 dollari peale barreli kohta. Teine oluline toornafta, West Texas Intermediate tõusis 15 protsenti 63,43 dollari peale barreli kohta. Mõlema hinnad tõmbusid siiski natuke tagasi pärast seda, kui USA president Donald Trump lubas vajadusel lasta käiku Ühendriikide naftareservid.

Analüütikud hoiatavad, et naftahinnad jäävad nüüd mõneks ajaks väga volatiilseks, sest rünnakute kohta hakkab tõenäoliselt tulema uut infot, millel võivad olla geopoliitilised tagajärjed. Laupäeval toimunud rünnakud, mille korraldaja pole veel teada, pühkisid globaalsest naftatootmisest umbes 5,7 miljonit barrelit päevas ehk ligemale viis protsenti. Rünnakud tabasid maailma suurimat naftatöötlemise tehast ja rajatiste parandamine võib võtta nädalaid. 

Donald Trumpi administratsioon süüdistab rünnakutes Iraani ja Trump säutsus pühapäeval Twitteris, et USA «on valmis tegutsema». Samas lisas ta, et nad ootavad ära kuningriigi arvamuse selle kohta, mida tuleks täpsemalt edasi teha. 

Praegu pole täpselt teada, kui tugevalt on globaalne tootmine mõjutatud, sest saudid pole naftarajatiste olukorra kohta eriti infot jaganud. Aramco on tuntud salatsemise poolest. Mitmete meediaväljaannete sõnul käivad naftarajatiste juures endiselt suured põlengud, mida pole suudetud kustutada. Saudi võimud väidavad samas, et olukord on kontrolli all. 

Saudi Araabia energiaminister teatas, et riik teeb vähenenud tootmise tasa oma hiiglaslike reservidega. Saudi Araabia on maailma suurim nafta eksportija, mis tarnib tavaliselt enam kui seitse miljonit barrelit päevas. 

Järsk naftahindade tõus avaldab tõenäoliselt täiendavat survet juba niigi pinge all maailmamajandusele, mis kannatab USA-Hiina kaubandussõja tõttu. Peatselt võib see pinge avalduda ka aktsiaturgudel ning tarbimises, kui kütuse- ja gaasihinnad hakkavad tõusma. 

Eestisse jõuab kõige varem järgmisel nädalal

Alexela Gupi juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et tootmisest rünnaku tulemusel kadunud 5,7 miljonit barrelit naftat on laias laastus 5,7 protsenti maailma päevasest vajadusest. Vahti sõnul on kütuste maailmahinnad juba tõusnud kümnendiku võrra ning nende jõudmine vahetult tarbijani sõltub sellest, kas ja kui kiiresti suudab Saudi Araabia taastada tootmise. Samuti sellest, kas ja kui suures mahus võtavad USA ja Saudi Araabia kasutusele reservid, mida nad on lubanud teha, kuid seda tuleb tõestada ka tegudega. Lootust kiirele paranemisele annab Saudi Araabia teade, et suudab juba esmaspäeval taastada kolmandiku tootmisest.

«Ajalooliselt meie ja maailmaturud ei käi väga tihti ühte jaga,» vastas Vaht küsimusele, millal hinnatõus Eesti tanklatesse jõuab. Ta selgitas, et esmaspäeviti tõuseb hind nii või naa, kuid see ei sõltu veel maailmahinnast. Tulevik aga sõltubki sellest, kui pikalt olukord kestab. Kui hind püsib nädala jooksul kõrge, siis võiks tanklates kütusehinnad umbes nelja sendi võrra tõusta uuel nädalal, ennustas Vaht. Kui turg rahuneb, siis ei pruugi hinnatõus Eesti tanklatesse üldse jõuda.

Tagasi üles