Eesti väikelinnades võib saada müstilisi üüritootlusi

Ka väikeses Valgas makstakse heas asukohas ja seisukorras 2-toalise üürikorteri eest kuni 200 eurot kuus.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kui Tallinna ja Tartu üüriäris on tavapäraseks aastaseks tootluseks 5–7 protsenti, siis väikelinnades on see kordi suurem. Äärmuslikel juhtudel võib korter ennast aga juba aastaga tagasi teenida.

Ehkki statistika kohaselt valguvad inimesed paljudest väikelinnadest ära, siis pea igas linnas on oma kohalikud väikesed majanduskeskused, mille töötajad vajavad kvaliteetset üüripinda. Neid aga napib ning markantsel kombel võivad isegi madalate korterihindadega linnades olla suhteliselt kõrged üürihinnad, mis peibutavad investoreid 20–30 protsendiliste aastatootlustega.

Ka väikeses Valgas või osaliselt hüljatud Kohtla-Järvel makstakse heas asukohas ja seisukorras 2toalise üürikorteri eest kuni 200 eurot kuus, samas korterite hinnad on väga madalad.

Pindi Kinnisvara Jõhvi kontori maakler Imre Hardõkainen ütles, et alles tänavu soetas üks klient Kohtla-Järvel 2000 euro eest täiesti elamiskõlbliku korteri, millele sõlmiti kohe aastane üürileping kuuüüriga 200 eurot. «Pärast tulumaksu tasumist teenib korter netotuluna tagasi ennast ainult ühe aastaga ja isegi kui tulevikus üürihinnad või korteri väärtus langevad, on investor saanud endale elamispinna täiesti tasuta ja iga tulevane üüritulu on nagu maast leitud raha,» rääkis Hardõkainen.

Samas on kahetuhande eurose korteri puhul risk vara väärtuse languseks suhteliselt olematu, sest alla nulli ta naljalt ikka kukkuda ei saa. «Veidi kallimates piirkondades on tootlused muidugi madalamad, jäädes paarikümne protsendi piirimaile, kuid ka see on ikkagi väga hea äri. Suurimaks riskiks ongi majanduse võimalik jahenemine, mille tulemusel võivad väikelinnade korterite hinnad järsult kukkuda ja seeläbi võib suur osa alginvesteeringust vett vedama minna,» selgitas ta.

Kinnisvara saab otsa

Viimaste aastate jooksul on toimunud agar kinnisvara kokkuost, mis on viinud enamiku suuremaid linnasid täielikku pakkumiste põuda.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et aktiivne üürikorterite kokkuostmine ja uue kodu soetamisel vana vara üüripinna allesjätmine on viinud pakkumises olevate korterite valiku üha ahtamaks. «Paljudes Eesti linnades on rekordiliselt vähe pakkumisi ja see soodustab väga agressiivset hinnatõusu – majanduskeeli on hetkel totaalne müüjaturg,» sõnas ta.

Kv.ee andmetel on Tallinnas korterite pakkumise ajalooline maksimum olnud 11013, kuid praegu on saadaval vaid 4167 korterit. Tartus on ajalooline maksimum olnud 2820, kuid praegu on saada 1046 korterit. Väiksemates kohtades, näiteks Põlvas ja Jõgeval on rekordilise 150 korteri asemel praegu saada vaid vastavalt 15 ja 24 korterit.

Tagasi üles