Luminor: suurim oht majandusele on rahvusvahelised kaubanduspinged (1)
12. september 2019, 13:19
Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on nii Eesti kui ka maailmamajanduse aasta suurim oht rahvusvahelised kaubanduspinged, mis põhjustavad suuri majanduslikke ja finantsvarade kõikumisi.
Globaalse kaubanduse kasv jäi esimeses kvartalis maailmamajanduse kasvutempole märgatavalt alla, kosudes aastaga vaid 0,5 protsenti, mis annab tunnistust majanduste ulatuslikust aeglustumisest ning üleilmsete väärtusahelate jätkuvast korrigeerimisest. Lisaks on kaubanduspinged võrreldes suvekuudega taas ägenenud ning vähendanud majanduslikku kindlustunnet nii arenenud kui ka arenevatel turgudel, märkis Palm Luminori värskes majandusülevaates.
Majandusnäitajad on samas nõrgenemas kõrgelt tasemelt ning seejuures püsivad need ikka veel ajaloolise keskmise lähedal. See ei osuta Palmi hinnangul veel majanduslangusele, küll aga kasvanud riskidele.
Kestvad üleilmsed kaubanduspinged ja nendega seotud geopoliitilised riskitegurid on ökonomisti sõnul koos arenevate turgude suurenenud protektsionismiohu ja haavatavusega kärpinud nii arenenud kui ka arenevate turgude kasvuväljavaadet.
«Ei ole sugugi üllatav, et varemalt tugev kasv on paljudes arenenud riikides täna aeglustumas. Riigid, mis sõltuvad rohkemal määral rahvusvahelisest kaubandusest, on vastuvõtlikumad tsüklilisele nõrkusele, mis võib põhjustada nõrgema kasvuga Euroopa majanduses lühiajalist majanduslangust,» märkis Palm.
Lisaks mõjutavad majandusi tema sõnul mitmesugused struktuursed muutused. Näiteks tootluse aeglane kasv, rahvastiku vananemine ja uusi väljakutseid esitab ka protektsionismi võimalik suurenemine kui uus normaalsus. Nendega toimetulekuks on Palmi arvates riikidel kasulik töötada aegsasti välja kasvu soodustavad struktuurreformid, mis keskenduks globaalse konkurentsivõime arendamisele ja innovatsioonile.
«Pärssivad tegurid on põhjustanud languse globaalses töötlevas tööstuses ning survestavad jätkuvalt majandususaldust. Majandushiiglaste USA ja Hiina vahelised pikaleveninud kaubanduspinged on vähendanud kaubandusvooge ja investeerimishuvi maailmas,» tõdes Palm.
Ennekõike on see tema sõnul vähendanud töötleva tööstuse kindlustunnet nii arenenud kui ka arenevates majandustes ning nõrkus jätkub aasta teises pooles ja ka edaspidi. «USA ja Hiina vahelised kaubandusläbirääkimised jätkuvad pärast suviseid tagasilööke, kuid oht, et mõlemad pooled kehtestavad enne kompromissi saavutamist uusi tariife ning survemeetmeid, on üha suurenemas. Sellel suurenenud ebakindlusel on üleilmsed mõjud, mis avalduvad finantsturgude ja maailmamajanduse üha nõrgenevates fundamentaalnäitajates,» rääkis Palm.
Ta lisas, et Euroopa ja eeskätt Ühendkuningriigi majandust on ähvardamas leppeta Brexiti oht, mis külvab soovimatut ebakindlust ning jahutab erasektori investeeringuid. Itaalia seisab seejuures silmitsi valitsuse vahetusega, ning seda ajal, mil riigi eelarveolukord on pingeline ning kasvu pole. Lisaks tõdes Palm, et mitmel suurema võlakoormusega riigil napib eelarvetes puhvreid, et uutele majandusraputustele vastu seista.
«Lisaks eelnevale eksisteerib rida teisi geopoliitilisi pingeid, mis võivad teiste väliste riskitegurite koosmõjul majanduste hapramaks muutuvat taastumist pidurdada. Kaubanduse hoo raugemine ja välisnõudluse jahtumine tähendab kokkuvõttes seda, et sisenõudlus jääb ajutiselt euroala, sealhulgas Baltimaade avatud majanduste peamiseks kasvu allikaks,» rääkis Palm.