II pensionisambast vabaneb valitsusele kaks võimast rahavoogu

Rahavihm.

FOTO: Natalie Matzek / PantherMedia / Natalie Matzek

Kuigi II pensionisamba muudatused pole lõplikult paigas, siis on praeguseks selge, et valitsus saab tulevikus arvestada kahe erineva rahavooga.

Esiteks raha, mis jääb riigil üle seoses sellega, et inimesed loobuvad sissemaksetest II pensionisambasse. Nimelt, II pensionisambaga liitunud maksavad pensionifondi 2% oma palgast ning lisaks tuleb riigilt 4% sotsiaalmaksust. Kui inimesed aga loobuvad sissemaksetest, ei pea ka riik enam 4% sotsiaalmaksust üle kandma.

Kokku maksab riik praegu II pensionisambasse pea 400 miljonit eurot, mis tähendab, et näiteks juhul, kui pooled inimesed loobuksid sissemaksetest, tekiks eelarvesse hoobilt ligi 200 miljonit eurot vaba raha. Ja seda igal aastal. Selle abil saabki näiteks erakorraliselt tõsta pensione ligi 100 euro võrra ja raha jääb ülegi.

See on valitsusele kõige olulisem reformi mõte, sest juba käib arutelu, kuidas ülejäävat raha kasutada. Keskerakond tahab seda kasutada kindlasti pensionitõusuks, samas kui Isamaa on andud segaseid signaale ning soovib seda raha kasutada lisaks pensionitõusule ka millekski muuks.

Teiseks raha, mis laekub juhul, kui inimesed hakkavad teisest sambast sääste välja võtma (st ei jäta raha pensionifondi ega investeerimiskontole). II pensionisamba fondidesse kogunenud ligi 4,5 miljardit eurot. Raha välja võttes tuleb aga praeguse teadmise juures maksta tulumaksu, mis on 20%. Jätkates sama näidet, et juhul, kui välja võetakse pool rahast, näiteks miljard eurot aastal 2020 ja teine miljard aastal 2021, siis suurenevad valitsuse tulud hoobilt veel 200 miljoni euro võrra mõlemal aastal. Lisaks võib paraneda ka käibemaksu laekumine juhul, kui suurem osa rahast suunatakse tarbimisse, aga seda on veelgi keerulisem prognoosida.

Seega, kui pooled inimesed loobuks nii sissemaksetest kui ka võtaks välja juba kogutud raha, tähendaks see valitsusele järgenaval kahel aastal kuni 400 miljonit eurot lisatulu ehk kokku 800 miljonit eurot, mida valimislubaduste täitmiseks kasutada.

Kuigi valitsus pole uuringuid teinud, siis ERRi ja Eesti Kindlustusseltside Liidu küsitlused on näidanud, et II pensionisambast täielikku loobumist kaalub või on kindlalt otsustanud veidi alla poole inimestest. 

ERR-i uudistetoimetuse tellimusel ja Turu-uuringute AS läbi viidud küsitluses 44 protsenti kaaluks loobumist või loobuks kindlasti. Eesti Kindlustusseltside Liidu ja Turu-uuringute AS-i koostöös läbiviidud uuringust selgus, et 41 protsenti võtaks kogunenud raha pensionifondist välja. Tõsi, kindlalt on otsustanud II pensionisambast loobuda umbes iga kaheksas küsitletu ning ülejäänud alles kaaluvad seda.

Mis on teada II pensionisamba muutustest?

Reform käivitub järgmisel aastal, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august.

Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.

Reformi jõustudes jääb teise pensionisambaga liitumine kohustuslikuks alates 1983. aastal sündinutele, kuid sealt lahkumine muutub kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.

Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja.

Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus teise samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda. Sel juhul jätkub ka 4+2 protsendi süsteem.

Seni teise pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni 10 000 euro puhul välja ühekorraga, suuremate summade korral tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.

Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.

Teisest sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10-aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda.

Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või kui nad on liitunud, siis ka kolmandast sambast. Teise sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult liituvad teise sambaga, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Tagasi üles