Vitsur: majanduses seisavad ees mõnevõrra viletsamad ajad

Heido Vitsur.

FOTO: Eero Vabamägi

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri hinnangul võib viimaste heade majandusaastate ja kaubandussõja valguses oodata, et nii maailma- kui ka Eesti majandus lähiajal pigem jahtuvad. 

Vitsur rääkis BNS-ile, et ekspordi-impordi tulevikku prognoosides tuleb möödaniku arvude kõrval näha vähemalt kahte, omavahel küll seotud, kuid siiski erinevatel põhjustel kujunevat trendi. «On selge, et praegu käiv mitmepalgeline kaubandussõda ja sellega kaasnev määramatus ei ole majandusele, eriti aga kaubandusele ja investeeringutele, kasuks tulnud,» märkis ta. 

«Selge on ka see, et mida väiksem ja avatum majandus on, seda rohkem on ta avatud neile negatiivsetele mõjudele, mis praegu maailmas valitsevad. Teiseks peame arvestama, et majanduse areng jääb tsükliliseks igas olukorras. Head ajad on kestnud juba üsna kaua, mistõttu mingisuguse korrektsiooni saabumine oleks üsnagi loomulik,» tõdes presidendi majandusnõunik. 

Seejuures selgitas Vitsur, et paraku sõltuvad nii kaubandussõja kui ka majandustsükli nägu tänapäeval turujõudude kõrval rohkem kui kunagi varem ka võtmeriikide ja -institutsioonide poliitilistest otsustest, mille ennustamine pole niisama lihtne. «Meie ise ei kontrolli neist kumbagi: kaubandussõja näo kujundamises on suurimad võimalused USA-l ja tsükli mõjutamises USA kõrval ka maailma tähtsamatel keskpankadel,» rõhutas ta.

Praegu presidendi majandusnõunik kaubandussõja leevendumist prognoosida ei julge. Samas on ta aga üsna veendunud, et tsüklilist kõikumist püütakse praegu siluda nii palju, kui see võimalik on, ning et sellel tegevusel saab vähemalt lühiajaliselt mingi positiivne mõju olema. 

«Kokkuvõttes arvan siiski, et pangad ja poliitikud ei suuda oma otsustega kõikuma löönud kindlustunnet kuigi kiiresti taastada. See aga tähendab praegusest mõnevõrra viletsamaid aegu tulevikuks,» ütles Vitsur. 

Statistikaamet teatas teisipäeval, et kaupade eksport vähenes tänavu juulis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2 protsenti ja import suurenes 5 protsenti. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66 protsenti ja vähenedes möödunud aasta juuliga võrreldes 10 protsenti.

Ekspordi ja Eesti päritolu kaupade osatähtsuse languse taga oli Vitsuri sõnul suuruselt teise kaubagrupi, mineraalsete toodete ekspordi peaaegu 50 protsendi suurune vähenemine.

«Muudes kaubagruppides, kui kõrvale jätta väikese osatähtsusega paber ja tekstiil, midagi ohtlikku ju märgata polnud. Tosin aastat tagasi olekski sellises olukorras saanud rahumeelselt väita, et midagi murettekitavat majanduses toimumas ei ole,» lisas presidendi majandusnõunik.

Tagasi üles