Sisuturundus

E-kaubandus kui poolikult kasutatud võimalus

FOTO: MTÜ MAAKONDLIKUD ARENDUSKESKUSED

Ostude tegemine e-poodidest muutub aina tavapärasemaks. E-müük kasvab aastast aastasse umbes 30% ja piire ees ei paista olevat. Olgu ostetavateks toodeteks kontserdipiletid, aiamööbel, ehitusmaterjalid, rõivad või muu eluks vajalik. Kuigi e-poodlemine on paljudele eestlastele juba igapäevane, ei kasuta paljud e-ärid maksimaalset oma võimalusi. Seetõttu toimub tänavuse Ettevõtlusnädala raames mitmeid e-äri teemalisi üritusi, mis aitavad Eesti ettevõtetel alustada e-äriga ning kasvatada seeläbi müüki.

Suurt potentsiaali Eesti ettevõtjatele näitab ka piiriiülene müük. Täna ekspordivad ehk teevad piiriülest müüki Eesti väikestest ja keskmistest ettevõttest vaid 8%, mis paigutab meid Euroopa Liidu riikidega võrreldes pingerea teise poolde. Teisalt eestlaste endi e-ostudest on 40-45% piiriülesed ehk siis kaupmeestest väljapoolt Eestit ning see hulk kasvab samamoodi kui kohalikust e-poest ostmine.  Seda enam on oluline, et kohalikud e-ettevõtjad püsiksid konkurentsis, teisalt on e-äri aga kindlasti üks mõistlikumaid ja kuluefektiivsemaid viise ekspordiga alustamiseks.

Euroopa Parlamendi viimase aja uuringutest selgub, et Eesti ettevõtjad ei kasuta võrreldes Euroopa ametivendadega turunduskanalitena piisavalt agaralt digikanaleid. Peamiselt kasutatakse vaid ühe kanali võimalusi, Euroopa keskmine kaupmees kasutab turundamiseks vähemalt kahte ühismeedia- või digikanalit.

Samas peetakse digiturundust, sotsiaalmeediat just üheks enim olulisemaks ja kasvavamaks turunduskanaliks. Ka siin on turundusstrateegias peeglisse vaatamise koht ehk tasuks kaaluda 1-2 lisakanali kaasamist, mitte turundada vaid 1 kanalis. Lisaks soovitan digikanalites ja eriti sotsiaalmeedias keskenduda lugude rääkimisele toodetest, ettevõttes, personalist, mitte ainult tootepakkumistele.

Millised on peamised komistuskivid, mida e-kaupmees võiks üle vaadata?

Pooleli jäänud tehingud. Viimased uuringud näitavad, et 70% ostukorvidest ehk potentsiaalsetest tehingutest hüljatakse enne maksmist. Seega tasub uurida, kas e-pood jälgib ja tegeleb hüljatud ostukorvidega? Viiest kolm seda Eestis ei tee! Tasub välja selgitada tehingust loobumise põhjused (ebamugavad maksevõimalused, ootamatu lisanduv transporditasu või lihtsalt ümber mõtlemine) ning proovida neid lahendada.

Edukamad ostukorvi hüljanutega tegelevad e-müüjad väidavad, et väikese lisasoodustuse või meeldetuletuse ja ostukorvi hüljanute süsteemse tegelemisega on võimalik e-poe käivet hõlpsasti kasvatada kuni viiendiku võrra!

Kasutajasõbalikkus. Hiinas ja USAs tehakse juba 90% e-ostudest mobiilist, Eestis on see näitaja üle 70%. Teisalt on üks Eesti e-poodide peamistest probleemidest puuduv mobiilivaade ja puudulik kasutajamugavus. Seega tasub võtta aega, et arendada nutiseadmes töötav e-pood, mille kasutajamugavusele ei ole etteheiteid.

Ekspordivõimalused. E-äri ei tunne piire – kuller viib paki saajani ükskõik millisesse maailma paika. Meie e-poed teevad piiriülest müüki vaid 8%, samas ületab nii Alibaba müügikeskkonna kui ka mitme suurriigi päevane e-ostude käive 1-2 kordselt Eesti riigi SKP. Müügikäibe kasvatamise potentsiaal on tohutu!

E-äri muutub ja areneb pidevalt ning nõuab ettevõtjalt pidevat teadmiste värskendamist.

E-kaubandusele senisest suurema hoo andmiseks leppisid Eesti E-kaubanduse Liit ja maakondlikud arenduskeskused kokku strateegilises koostöös, et  pöörata alustavate ettevõtjate, maapiirkondades tegutsevate ettevõtjate ja riiklike nõustajate tähelepanu e-kaubanduse olulisele.

Artikkel on avaldatud Ettevõtlusnädala raames. Ettevõtlusnädal toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Tagasi üles