Kaitsealused kalaliigid sulgevad Eesti suurima hüdroelektrijaama

Lõhe.

FOTO: CHRIS HELGREN / REUTERS

Keskkonnaamet ei pikendanud neljapäevani kehtinud Linnamäe hüdroelektrijaama vee erikasutusluba, mistõttu peab hüdroelektrijaam reedest oma töö lõpetama.

Keskkonnaamet tõi põhjuseks selle, et hüdroelektrijaama omanik Wooluvabrik OÜ ei pidanud kinni keskkonnamõjude hindamise ajakavast. Wooluvabrik esitab kohtusse õiguskaitse taotluse, teatas ettevõte.

Linnamäe paisule seitse korda pikendatud veeluba keskkonnaamet enam uueks perioodiks ei pikendanud, kuna ameti hinnangul tuleb Jägala jõgi taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta. Uue veeloa osas teeb keskkonnaamet otsuse septembri lõpus, kuna Jõelähtme vallal ja keskkonnaministeeriumil on 16. septembrini veel aega sellele omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid esitada, teatas keskkonnaamet.

Linnamäe hüdroelektrijaam

FOTO: Tiit Blaat

«Jägala jõgi on üks väheseid Eesti jõgesid, mis sobiks elupaigaks mitmetele olulistele veeliikidele nagu lõhe, harilik võldas, jõesilm, harjus, meri- ja jõeforell, hink ja paksukojaline jõekarp. Kõigi nende liikide üle-euroopaline seisundi halvenemine on seotud justnimelt neile sobilike elupaikade hävimisega. Seetõttu ongi äärmiselt oluline leida kultuuriväärtuste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromiss ja Jägala jõe looduslikkust hoida,» ütles keskkonnaameti Põhja regiooni juht Jaak Jürgenson pressiteates.

Ameti teatel on paisutamise tõttu Jägala jõe lõhe ja meriforelli populatsioonid hääbunud. «Praegu on kehvade jõepõhiste lõhe populatsioonide tõttu lõhepüügikvoot Eestis alla 1000 lõhe aastas. Paisutuse likvideerimisel võiks aga TÜ Eesti Mereinstituudi teadlaste hinnangul lõhe looduslik sigimine Jägala jões tõusta kuni 12 600 laskujani aastas», märkis amet.

Jürgensoni sõnul moodustas Linnamäe hüdroelektrijaama toodang mullu vaid 0,3-0,4 protsenti kogu Eestis toodetud taastuvenergiast, seega ei saa tema hinnangul väita, et hüdroenergia tootmise keelamisega Jägalas tehtaks olulist kahju meie taastuvenergia arendamisel või ohustatakse Eesti energiajulgeolekut.

Wooluvabriku juhatuse liikme Vahur Kivistiku hinnangul on ameti tegutsemine nii õigusvastane kui ka pahatahtlik. «Selline otsus on vastuolus nii haldusõiguse üldpõhimõtete, hea halduse tava kui ka Wooluvabriku ja keskkonnaameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppega, mis sätestas, et luba võib pikendada ka pärast 5. septembrit, kui seda tingib menetluslik vajadus,» ütles Kivistik pressiteates.

«Keskkonnaametil on olemas kõik dokumendid ja kogu vajalik teave keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande lõpuleviimiseks. Väited KMH puudulikkusest on otsitud ja ebaõiged,» lisas ta.

Kivistik märkis, et alles kolmapäeval andsid Rahvusringhäälingus keskkonnaminister Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas teada, et Eesti suurim hüdroelektrijaam roheenergia tootjana pigem jätkab ning küsimus viiakse kiiresti otsustamiseks valitsusse.

«Olukord on meie jaoks täiesti arusaamatu – samal ajal kui valitsus on asumas otsustama Linnamäe hüdroelektrijaamale kalade läbipääsu kohustusest erandi tegemist, mis säilitab täna kehtiva olukorra, on keskkonnaamet koostanud eelnõud, millest esimesega keeldub Wooluvabriku KMH aruannet valitsusele esitamast ja soovib hüdroelektrijaama loamenetluse lõpetada kui perspektiivitu, ning teisega, mis antud vaid mõni tund pärast eilset ministrite kohtumist kajastavat uudist, keeldutakse tegevusluba pikendamast isegi valitsuses toimuva aruteluni,» rääkis Kivistik.

Tema sõnul on Wooluvabrik seisus, kus ta peab veeseaduse täitmiseks paisutuse likvideerima, aga see kahjustab ehitismälestist ja on muinsuskaitseseaduse kohaselt keelatud.

«Seega on keskkonnaamet pannud Wooluvabriku olukorda, kus meil puudub seaduslik tegutsemise võimalus. Keskkonnaamet on võtnud nõuks igal juhul Linnamäe paisjärve paisu avada ja järv likvideerida,» ütles Kivistik.

Kivistiku sõnul on keskkonnaamet seisukohal, et paisu avamine loob Jägala jõkke lõhelistele uue kudemiskoha, kuigi seda peab õigusvastaseks muinsuskaitseamet, selle vastu on protesteerinud bioloogid ja vastu on ka Jõelähtme vald.

Linnamäe hüdroelektrijaam suudab varustada elektriga umbes 2000 majapidamist. Hüdroelektrijaam ehitati Linnamäele 1924. aastal. Punaarmee õhkis jaama 1941, kuid paisjärv säilis. Hüdroelektrijaama taastas 2002. aastal Eesti Energia eraannetajate toel. Taastamiseks läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kooskõlastas keskkonnaamet.

Tagasi üles