Lõpuks ometi: Eesti Pank võtab valitsuse pensioniplaani pulkadeks lahti

Eesti Panga president Madis Müller

FOTO: SANDER ILVEST/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Isamaa, EKRE ja Keskerakonna kiirustab pensionisüsteemi muutma ning pole mõjuanalüüsi teinud. Kiirustamise eest hoiatanud Eesti Pank otsustas valitsuse tegemata töö ise ette võtta.

Nimelt hakkab Eesti Pank tegema pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsi, et hinnata teise samba vabatahtlikuks muutmise vahetut ja pikaajalist mõju Eesti majandusele ja riigirahandusele, analüüs valmib hiljemalt oktoobri keskel.

Eesti Panga president Madis Müller ütles pressiteates, et mõistlik oleks otsustada pensionisüsteemi nõnda laiaulatuslike muudatuste üle läbimõeldult ja alles pärast põhjalikku mõjuanalüüsi.

«Paar nädalat tagasi avalikustati võimalike muudatuste ulatus. Muudatused tahetakse riigikogus vastu võtta juba selle aasta lõpuks. Nii kiire tempo ei lase sügavuti analüüsida sedavõrd olulise ümberkorralduse kõiki tagajärgi. Kindlasti anname aga endast parima, et aidata valitsusel ja riigikogul langetada võimalikult teadlikke otsuseid,» ütles Müller.

«Keskpangana püüame esiteks hinnata, milline võib olla pensionisüsteemi muudatuse vahetu mõju hinnatõusule ja Eesti majandusele. Tähtis on aga analüüsida ka muudatuste pikaajalist mõju näiteks riigirahanduse jätkusuutlikkusele. Meie eesmärk on pakkuda esialgseid vastuseid neile küsimustele hiljemalt oktoobri keskpaigaks,» lisas keskpanga president.

Valitsuskabinet kiitis augustis heaks ettepanekud teise pensionisamba reformimiseks, millega muudetakse vabatahtlikuks teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine.

Kiirustav muutus

Reform käivitub järgmisel aastal, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november.

Reformi jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja. Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus teise samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda.

Seni teise pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni 10 000 euro puhul välja ühekorraga, suuremate summade korral tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.

Teisest sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10-aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või kui nad on liitunud, siis ka kolmandast sambast. Teise sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult liituvad teise sambaga, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes on tema otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensioni kujul või ühekorraga.

Analüüsi tegemata jätnud Isamaa tervitab Eesti Panga käiku

Isamaa esimees Helir-Valdor Seederi sõnul on tervitatav, et Eesti Pank analüüsib teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise mõjusid.

«Oluline on hinnata reformi pikaajalist mõju Eesti majandusele. Kindlasti on vajalik, et Eesti Pank analüüsiks ja hindaks põhjalikult ka 17 aastat tagasi loodud ja täna kehtiva pensionisüsteemi tulemusi ja mõjusid. Kui palju suurem oleks Eesti üldine jõukus, majanduskasv ja sisemajanduse kogutoodang kui teise pensionisamba raha oleks suunatud nende aastate jooksul Eesti majandusse,» ütles Seeder pressiteates. «Oluline on vaadata tervikpilti ja analüüsida teise pensionisamba kohustuslikuks muutmise tagajärgi,» lisas ta.

Valitsus peab Eesti Pangalt nõu küsima

Seaduse kohaselt tegutseb keskpank muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest küll aru riigikogule, kuid ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

Sama seadus ütleb, et Eesti Pank annab valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ning valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.

Allikas: Eesti Panga seadus

Tagasi üles