Madis Müller asus pistrikuna tegudele

Madis Müller astus jõuliselt Ardo Hanssoni varjust välja

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees/Scanpix

Suve hakul Eesti Panga presidendiks saanud Madis Müller on oma mõlemas rollis asunud jõuliselt tegudele, mis viitab, et temast saab pigem mõjukas tippjuht, mitte varju hoidev ametnik.

Eesti Panga presidendil on laias laastus kaks rolli. Ühest küljest on ta Eesti tippametnik ja valitsuse nõunik, teisalt on ta Euroopa Keskpanga nõukogu liige, kustkaudu mõjutab Euroopa Liidu rahapoliitikat.

Nüüd on selge, et poliitiliselt on Müller võtnud pistriku positsiooni ehk pooldab sarnaselt Ardo Hanssonile ranget rahapoliitikat (nn tuvid pooldavad seevastu lõtva rahapoliitikat). Sellele viitab äsja uudisteagentuuris Bloomberg ilmunud artikkel, kus Müller võttis teravalt ja kriililiselt sõna Euroopa Keskpanga plaanitava uue rahatrüki suhtes öeldes, et ta kahtleb uue varaostukava vajalikkuses. Ta lisas, et Euroopa Keskpank ei tohiks olla turuootuste pantvang.

«Minu arvates pole põhjust varaostukava taaskäivitamiseks. Lisaks sellele, et see on ebaproportsionaalne olukorras, kus pole deflatsiooniriski, tekitab muret ka ebaefektiivsus. See lihtsalt ei pruugi olla piisavalt tulemuslik,» rääkis Müller. Samas EKP president Mario Draghi on andnud mõista, et kui euroliidu inflatsioon jätkab langust, võidakse taastada ka tugiostude ehk sisuliselt rahatrüki programm.

Ka siseriiklikult on Müller esinenud selgete ja tugevate sõnumitega. Enamgi, Mülleri juhitav Eesti Pank teatas täna, et hakkab tegema pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüsi, et hinnata teise samba vabatahtlikuks muutmise vahetut ja pikaajalist mõju Eesti majandusele ja riigirahandusele. Analüüs valmib hiljemalt oktoobri keskel.

Samm on selgelt vastukaaluks Keskerakonna, Isamaa ja EKRE plaanile kiirelt kogu pensionisüsteem mõjuanalüüsita ümber muuta.

Müller ütleski pressiteate vahendusel, et mõistlik oleks otsustada pensionisüsteemi nõnda laiaulatuslike muudatuste üle läbimõeldult ja alles pärast põhjalikku mõjuanalüüsi. «Paar nädalat tagasi avalikustati võimalike muudatuste ulatus. Muudatused tahetakse riigikogus vastu võtta juba selle aasta lõpuks. Nii kiire tempo ei lase sügavuti analüüsida sedavõrd olulise ümberkorralduse kõiki tagajärgi. Kindlasti anname aga endast parima, et aidata valitsusel ja riigikogul langetada võimalikult teadlikke otsuseid,» selgitas Müller.

«Keskpangana püüame esiteks hinnata, milline võib olla pensionisüsteemi muudatuse vahetu mõju hinnatõusule ja Eesti majandusele. Tähtis on aga analüüsida ka muudatuste pikaajalist mõju näiteks riigirahanduse jätkusuutlikkusele. Meie eesmärk on pakkuda esialgseid vastuseid neile küsimustele hiljemalt oktoobri keskpaigaks,» lisas keskpanga president.

Seeläbi defineerib Müller Eesti Panka mitte kõrvaltvaatajana, vaid kaasamõtlejana ja -rääkijana. See on olnud ka Eesti Panga sõltumatuse mõte.

Valitus peab Eesti Pangalt nõu küsima

Seaduse kohaselt tegutseb keskpank muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest küll aru riigikogule, kuid ei allu valitsuselee ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.

Sama seadus ütleb, et Eesti Pank annab valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes ning valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.

Allikas: Eesti Panga seadus

Tagasi üles