Madis Müller ei poolda rahatrüki jätkamist

Eesti Panga president Madis Müller

FOTO: Elmo Riig /Scanpix

Eesti Panga uus president Madis Müller jätkab Euroopa Keskpanga nõukogus Ardo Hanssoni nn pistrikupoliitikat, avaldades pessimismi rahatrüki taaskäivitamise mõttekuse suhtes.

Euroala majanduskasvu väljavaadete halvenemine on pannud nii mõndagi analüüsimaja spekuleerima, et EKP teatab järgmisel neljapäeval toimuval nõukogu koosolekul suuremahulist varaostuprogrammi ehk nn rahatrüki taastamisest.

Müller ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et ehkki euroala majanduse olukord on halvenenud, majanduslangust veel ei ole ning pole ka deflatsiooniohtu, mis võiks olla rahatrüki põhjustaja.

«Ma ei arva, et meil oleks praegu tugev põhjus QEks (quantitative easeing - rahapoliitika kvantitatiivne lõdvendamine ehk varaostuprogramm ehk rahatrükk – T.O.), ütles Müller eile Bloombergile antud intervjuus. «Lisaks disproportsionaalsusele olukorras, kus deflatsiooniohtu ei ole, on minu mure veel selle ebaefektiivsuses,» lisas ta.

Lisaks Müllerile on EKP nõukogu liikmetest rahatrüki taasalustamise suhtes näidanud pessimismi Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, Hollandi keskpanga juht Klaas Knot, Austria keskpanga juht Robert Holzmann, Prantsusmaa keskpanga juht Francois Villeroy de Galhau ja EKP juhatuse liige Sabine Lautenschlaeger, kes on toonitanud, et rahatrüki taasavamine peaks olema viimane võimalus.

Bloombergile antud intervjuuga näitas Müller, et ta jätkab Eesti Panga eelmise presidendi Ardo Hanssoni jälgedes nn. pistrikuna ehk range rahapoliitika pooldajana. Hansson oli Jens Weidmanni kõrval üks tuntumaid pistrikke EKP nõukogu liikmete seas.

Rahapoliitiliste vaadete järgi jagatakse keskpankureid pistrikeks ehk range rahapoliitika pooldajateks ja tuvideks, kes on lõdva rahapoliitika pooldajad. Kui Hansson oli viimaseid nädalaid Eesti Panga president ja EKP nõukogu liige, siis pidasid finantsturgude infokeskuse InToutch Capital Markets küsitluse andmetel EKP nõukogu liikmed Hanssoni isegi pistrikulisemaks kui Weidmann, s.t kõige rangema rahapoliitika pooldajaks nõukogu liikmete seas.

21. augustil tehtud küsitluse järgi jäi Müller tuvi-pistrik skaala keskpaigas. Arvata võib, et järgmine küsitlus lükkab teda konservatiivsuse suunas.

Paraku ei saa Madis Müller, nagu ka Francois Vileloy 12. septembril toimuval nõukogu koosseisus hääletada, sest alates 2015. aastast käib hääletamine rotatsioonipõhiselt ning saatuse tahtel tuli ja tuleb Mülleril oma kahel esimesel nõukogu koosolekul hääletamisest kõrvale jääda. Oma arvamust avaldada ta siiski saab.

Ehkki EKP nõukogu püüab rahapoliitilised otsused vastu võtta konsensuslikult, siis alati see ei õnnestu ja tuleb hääletada.

Tagasi üles