Minister Solman ettevõtjatele: rahvusriik peabki kallis olema
Artiklit on täpsustatud!

Rahvastikuminister Riina Solman

FOTO: Erik Prozes/Postimees/Scanpix

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman tõi hooaja avakõnes välja, et eestlased ei soovi enam lihtsaid töid teha, mistõttu välistööjõu kasutamine on vältimatu. Rahvastikuminister Riina Solman kommenteeris seepeale, et ettevõtjad võiks hoopis olla ausad ja maksta kõrgemaid palku. «See on hind, mida tuleb maksta rahvusriigi säilimise eest,» teatas Solman.

Nimelt, traditsioonilises kaubandus-tööstuskoja hooaja avakõnes peatus Luman seekord ka välistööjõu teemal, öeldes, et me kõik soovime, et talvel oleks lumi lükatud, post hommikuks postkastis või prügi õigel ajal konteinerist viidud.

«Kui me ise seda tööd teha ei soovi ega ole valmis ka teenuse standardis järele andma, siis ei näe ma ühtegi muud varianti, kui lubada seda tegema inimesed teistest riikidest, kes võibolla siia tulles ei räägi eesti keelt, kuid on valmis tööd tegema,» ütles ta.

«Kõik arenenud riigid on olnud sunnitud seda teed minema ning ka meil ei tasu arvata, et oleksime siin erand. Meil on teadmised ja teiste riikide kogemused, seega saame seda teha targemalt ning nii hoida ka riskid madalamad,» lisas Luman.

Pildil Nordeconi suuromanik Toomas Luman.

FOTO: Konstantin Sednev / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) saatis seepeale kommentaari, kus tõi suurettevõtjale eeskujuks Soome, kus eestlased tahavad neid töid siiski teha. «Küsimus ei ole töös, vaid töötasus! Ka on taolise härrasrahvaliku suhtumise kultiveerimine – justkui kõik tööd ei oleks mainekad – halb ja igati vale signaal ühiskonnale,» teatas Solman.

Ta jätkas, et soov tuua odavate tööde jaoks sina üha enam töökäsi, on püramiidskeem, sest ka sisserändajad ja nende järeltulijad ei soovi jääda igavesti odava töö tegijateks ja siis on vaja uusi sisserändajaid. «Ausam on maksta oma inimestele rohkem palka. Isegi, kui see toob perspektiivis kaasa kaupade ja teenuste kallinemise. See on hind, mida tuleb maksta rahvusriigi säilimise eest,» teatas Solman.

Statistikaameti andmetel on Eesti palgad kasvanud vahemikus 6–8 protsenti aastas juba kümnendat aastat ning eestlaste palgad on nii peaaegu kahekordistunud. Samas ettevõtete kasumid on samal ajal sisuliselt paigal tammunud.

Luman näeb poliitilist ebakindlust

Luman rääkis ärihooaja avamisel, et poliitiline ja majanduslik keskkond on keeruline ja heitlik ning seetõttu tasub ettevõtjail järgneval ärihooajal oma plaane ja investeeringuid kriitiliselt hinnata.

«Loodame parimat, kuid mõnetine ebakindlus ja ebaselgus nii kodumaistes majanduspoliitilistes otsustes kui ka olukord meie peamistel eksporditurgudel teeb paratamatult ettevaatlikuks,» ütles ta.

Luman lisas, et sisetarbimisega ilmselt niipea probleeme ei teki ja poliitikutel on vähemalt näiliselt veel mida jagada. «Olgu selleks siis ühine maksuraha või pensionifondidesse kogutud säästud. Ettevõtjail jääb selle kõige juures vaid loota, et tema ei pea olema see, kes arve lõpuks kinni maksab. Lootused teadupärast enamjaolt ei täitu, nii et küllap lõpuks ikkagi maksame. Ettevõtmisrõõm on loomulikult tore, kuid ettevõtjagi tahab elada ja pärast maksude ning töötajate palkade maksmist võiks midagi ka üle jääda. Nagu ikka – loodame parimat ja oleme valmis halvimaks,» rääkis ta.

Samuti juhtis ta tähelepanu Eesti haridussüsteemile ning aina vananevale õpetajaskonnale, mis mõjutab meie noorte hariduse kvaliteeti, aga ka Eesti majandust ning tööjõuturgu tulevikus. «Suurt muret teeb noorte õpetajate vähesus, õpetajate suhteliselt madal palk ning alus- ja üldhariduse kvaliteet ning selle jätkusuutlikkus,» sõnas Luman ning täiendas, et lasteaiaõpetajatest on Eestis ligi pool vanemad kui 50 aastat, üldhariduskoolides on üle 60 aasta vanuseid õpetajaid ligi 20 protsenti ning kutsehariduses on pilt veelgi hullem – üle poole kutseõppe taseme õpetajatest on vanemad kui 50 aastat ja sealjuures on iga neljas vanem kui 60 aastat.

*Artiklit ja pealkirja on täpsustatud 2. septembril kell 15.10

Tagasi üles