Rahandusministeerium: pensionifondid on mures, sest nende maine on halb

Rahandusminister Martin Helme tutvumas oma kabinetiga.

FOTO: Sander Ilvest

Rahandusministeeriumi kohaselt on ennatlik väita, et pensionireformi tõttu jääb investeeringuid Eesti majandusse vähemaks, sest pensionifondidele lisaks tekib Eesti inimestel võimalus raha vabamalt kohalikku majandusse paigutada.

Postimees kirjutas reedel, et teise samba reformi järel ei saa pensionifondid teha enam senises mahus kohalikke investeeringuid, sest pensionikogujad võivad iga hetk fondist raha välja võtta ning Eesti ettevõtted ja projektid pole piisavalt likviidsed, et säärast luksust lubada. Seega muutuvad fondid Eesti majandusse investeerides konservatiivsemaks.

Reform puudutaks just suuri ja pikaajalisi investeeringuid. LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu tõi näiteks LHV pensionifondide rahapaigutuse E-Piima tehasesse, Nordica lennukite ostuks antud võlakirjad ja Coop Panga finantseerimise, mis läheksid tulevikus küsimärgi alla.

Rahandusministeerium ei pidanud pensionifondide muret õigustatuks. «Kui pensionifondid hakkavad investeerima likviidsematesse varadesse, siis ei ole õige seda konservatiivseks nimetada,» edastas kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre ministeeriumi seisukoha.

Ministeeriumi sõnul võib pensionifondide muret mõista sellest aspektist, et olukorras, kus fondide tootlused on ootustele alla jäänud ja samal ajal on teenustasud suhteliselt kõrged olnud, pole nende maine pensioniks kogujate hulgas kiita. «Kui nüüd inimestel tekib vabadus valida, võivad paljud otsustada alternatiivsete investeerimisvõimaluste kasuks,» lisas Suutre.

«Teisalt inimese jaoks olukord pigem paraneb, konkurentsi teke võiks kaasa tuua paremad tootlused ning väiksemad teenustasud. Mure selle pärast, et Eesti majanduses jääb raha vähemaks ning ettevõtete võimalused kapitali kaasamiseks vähenevad, on mõnevõrra ennatlik, kuna inimestel tekib võimalus ka raha vabamalt Eesti majandusse paigutada,» sõnas ta.

Tagasi üles