Pensionifondid surutakse reformiga Eesti majandusest välja

  • II samba reformi järel ei saa pensionifondid enam senises mahus investeeringuid.
  • Eesti ettevõtted ja projektid pole selleks valmis.
  • Pensionifondide rahastuse toel arenenud ettevõtted hoiatavad tagajärgede eest.
  • Rahandusministeerium: mure fondide pärast on ennatlik.

2017. aastal aasta ettevõtte tiitli pälvinud lennukihooldusfirma Magnetic MRO sai jalad alla pensionifondide rahastuse toel. 

FOTO: Liis Treimann

Teise samba reformi järel ei saa pensionifondid teha enam senises mahus kohalikke investeeringuid, sest pensionikogujad võivad iga hetk fondist raha välja võtta ning Eesti ettevõtted ja projektid pole piisavalt likviidsed, et säärast luksust lubada.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Tõele au andes pole kohalikud pensionifondid kunagi säranud investeeringutega Eesti majandusse. Võib isegi öelda, et alles hiljuti oli fondide panus häbiväärne. Näiteks 2016. aasta teises kvartalis investeeriti pensionifondide kogumahust vaid kuus protsenti Eesti majandusse. Tasa ja targu on olukord paranenud ning tänavu teises kvartalis investeeriti Eestisse 14 protsenti fondide kogumahust, kusjuures üle poole sellest moodustas LHV. Teise samba vabatahtlikuks muutmine võib aga arengule jala ette panna.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles