Eesti Pank keerab Swedbanki ja SEB laenukraanid koomale

Kodulaen

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Eesti Pank karmistab SEB ja Swedbanki riskiarvestust, sest eluasemelaenud on viimastel aastatel kiirelt kasvanud ning suuremad pangad on hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.

Alates 30. septembrist peavad Swedbank ja SEB Pank riskivarade hindamisel arvestama hüpoteeklaene vähemalt 15-protsendise riskikaaluga. Riskikaalu alampiiri kehtestamisega soovib Eesti Pank tagada, et pankadel oleks eluasemelaenudega seotud riskide katteks piisavalt kapitali, teatas keskpank.

Kiire palgakasvu ja inimeste tugeva kindlustunde mõjul on eluasemelaenude aastakasv viimase kahe aasta jooksul püsinud üsna kiire – umbes 7 protsenti. Kuna kliendid on eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja viimaste aastate laenukahjumid olnud väga väikesed, on suuremad pangad hinnanud ka riskide katteks kapitali hoidmise vajadust aina väiksemaks.

Kui Eesti majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid aga märgatavalt suureneda. Seetõttu peab Eesti Pank oluliseks, et pankade kapitaliseeritus ei väheneks.

Muudatused puudutavad Eestis Swedbanki ja SEB Panka, kes kasutavad riskivarade hindamiseks sisemudeleid, mille puhul riskiarvestust mõjutab oluliselt varasem laenukahjumite maht. Teised kommertspangad kasutavad Eestis lihtsamat standardmudelit, kus hüpoteeklaenude riskisust arvestatakse ühetaolise riskikaaluga, mis on 35 protsenti, ning neile uus nõue ei laiene.

Eluasemelaenudega seotud riskide maandamiseks kehtivad pankadele veel kolm nõuet: laenusumma võib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest, laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust ja eluasemelaenu võib anda kuni 30 aastaks.

Tagasi üles