Jaapan tahab turistide raha, aga mitte turiste

Pulmafotode tegemine Kyotos.

FOTO: JORGE SILVA / REUTERS

Üks neljandik Jaapani omavalitsustest tunnevat muret turismi kiire kasvu pärast, paljastab hiljutine uuring. Riik on üritanud samal ajal aga turismi pidevalt kasvatada, et toetada kiratsevat majanduskasvu. 

Jaapanit külastavate turistide hulk on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud - enamus külastajatest saabuvad naaberriikidest Hiinast, Lõuna-Koreast, Filipiinidelt ja Malaisiast. Jaapani valitsus on turismi kasvu tervitanud, sest see toob riigikohvritesse täiendavat raha. Samuti on üritanud valitsus muuta iseloeerituse poolest tuntud saareriiki turistisõbralikumaks ning valmistub hetkel vastu võtma suurt hulka väliskülalisi 2020. aasta suveolümpiamängude ajal. 

Riigitasandist madalamal paistab silma aga hoopis teistsugune olukord. Vägagi enda viisides kinni jaapanlased ei soovi näha turistide horde, kes põhjustavad liiklusummikuid nii auto- kui ka kõnniteedel, lärmavad, viskavad prügi maha ja tungivad eravaldustele. Jaapanlased on teadupärast (enamasti) üpris vaiksed inimesed ja avalikke prügikaste on riigis väga vähe, sest puudub komme avalikes kohtades prügi tekitada. Kuna turistid ei leia sageli prügikaste, siis viskavad nad oma heitmed lihtsalt maha. 

Palju suuremad probleemid ilmuvad aga turistidele mõeldud tugiinfrastruktuuris. Väljaande Kyodo News poolt korraldatud uuringus leiavad 465 omavaldusest ehk 27 protsenti, et neil puudub lihtsalt võimekus turistide vastu võtmiseks ja toetamiseks. Kokku on Jaapanis 1719 omavalitsust ja nendeks on linnad, alevikud, külad ja Tokyo eri-munitsipaal haldusjaotused.

Eriti suur probleem on võõrkeeli rääkivate töötajate puudusega, sest võõrkeelte õpe on Jaapani koolides väga madalal tasemel ja enamus jaapanlasi ei räägi ühtegi keelt peale jaapani keele. Samuti on jaapanlastel kolm erinevat tähestikku, mida turistid enamasti ei mõista ning teistes keeltes sildid ja märgid sageli puuduvad. 

93 omavalitsust, ehk ligemale viis protsenti kõigist omavalitsustest, andsid uuringus teada, et neil esineb juba turismiga probleeme. Enamus neist omavalitsustest asuvad piirkondades, kus randuvad kruiisilaevad (mitmed prefektuurid Lääne- ja Lõuna-Jaapanis ning Tokyo piirkond).

Üks taolistest prefektuuridest on näiteks Okinawa prefektuuris paiknev Miyako saar, kus peatuvad paljud reisilaevad. Saare valitsuse sõnul on neil tekkinud ränk puudus bussidest ja taksodest. Tõsisesse turistiuputusse on mattumas ka kultuuriväärtuste poolest tuntud Kyoto, kus kohalikud ei saa kasutada enam isegi ühistransporti, sest see on nii umbes. 

Turistide hulk on jaotunud Jaapanis äärmiselt ebaühtlaselt. 860 omavalitsust ehk 50 protsenti teatasid uuringus, et neil turistidega probleemid puuduvad, sest nad lihtsalt ei saa välisturiste. See tähendab, et turismimassid koonduvad Jaapanis vähestesse piirkondadesse, mis peavad kogu koormuse enda peale võtma. 

Turismi ühtlasemat levikut pidurdavad jaapanis paljude piirkondade raske ligipääsetavus ja sisulsielt igasugune turismitoe puudus. Samuti pole paljud omavalitused kuigi head enda rekaamisis välisturistidele - seda samuti peamiselt vähese keeleoskuse pärast. Turistivaestesse piirkondadesse sattuvad Jaapanis enamasti tõelised rännuhuvilised, kes valdavad keelt või teavad täpselt, kuhu nad minna tahavad. 

Tagasi üles