Taavi Aas otsib Rail Balticu peatustele lisamiljoneid

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

FOTO: Remo Tõnismäe /

Majandus- ja taristuministe Taavi Aasa sõnul hakkavad Rail Balticul liikuma ka regionaalsed rongid ja nende jaoks rajatakse hiljemalt 2030. aastaks kohalikud peatused, mida loodetakse rahastada süsihappegaasi kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest.

Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada peatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni selle rahastamise üle, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

«Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust,» rääkis Aas.

«Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee ka keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga,» lisas Aas.

Tema sõnul kohalikud peatused tulevad, kuid kokkuleppele tuleb jõuda nende rahastamisallikate osas – kas seda tehakse süsihappegaasi kvoodi müügist, Euroopa toetustest või riigieelarvelistest allikatest.

Maakonnaplaneeringute raames on kaardile kantud reisirongipeatustena Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste. Nendest Ülemiste ja Pärnu saavad rahvusvahelisteks reisiterminalideks, kõigi teiste peatuste väljaehitamine eeldab ka kohalikku soovi ja initsiatiivi.

Kohalike peatuste üldine kujundus on välja pakutud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetuse abil valminud Rail Balticu arhitektuurijuhendis. Hinnanguliselt võiks ühe peatuse maksumuseks kujuneda 2 miljonit eurot.

«Siin on kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel oluline roll rääkida kaasa ja anda põhiprojekti koostamise  jaoks sisendit, et täpsustada kohalike peatuste asukohti trassil ja millist taristut kohalike elanike liikumisvõimaluste parandamiseks neile tarvis on. Rail Balticu kohalikud peatused peavad arvestama nii piirkonna olemasoleva elanikkonna ja majanduskeskkonna kui arenguplaanidega,» märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Tiit Terik.

Rail Baltic Estonia juhi Riia Sillave sõnul on Rail Balticu kevadel valminud opereerimisplaani liiklusgraafikus arvestatud lisaks kiiretele ekspressrongidele iga päev ka kaheksa regionaalrongiga.

«Regionaalrong saab liikuda kiirusega kuni 200 kilomeetrit tunnis, seega on see märksa parem liikumisviis kui auto- või bussisõit,» rääkis Sillave. «Kavandatud üksteist kohalikku peatust meelitaks kindlasti maapiirkondadesse enam noori peresid ja ka ettevõtlust. Euroopa kogemus kinnitab, et kaasaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks.»

Majandus- ja taristuministri ettepanekul rajatakse Rail Balticu kohalikud peatused hiljemalt 2030. aastaks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava.

Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.

Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 234 kilomeetrit tunnis, regionaalliinide puhul kuni 200 kilomeetrit tunnis ning kaubarongidele kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Tagasi üles