Uuring: Eesti elanike nägemus ideaalsest töökohast on kaugel tegelikkusest

Kontor.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Technopolis Ülemiste AS tellitud ja Eesti Uuringukeskuse korraldatud töökeskkonna uuringust selgus, et tegelikkus ja nägemus ideaalsest töökeskkonnast erineb Eesti elanike seas oluliselt. Avatud kontoris töötamine ei ole paljudele meelt mööda ning enim häirib töökoha juures veedetud aja arvestamine. 

«Uuringust selgus, et täna on enim levinud töövorm avatud ruum kuni kümne töötaja ja oma kindla töökohaga, kuid kõige eelistatumaks töökeskkonna vormiks osutus võimalus kasutada nii privaatset kui avatud tööruumi ning sellele järgnes privaatse ja kinnise kabineti või töötoa kasutamine.» sõnas Eesti Uuringukeskus OÜ uuringute juht Riin Pärnamets AS Technopolis Ülemiste pressiteates. 

«Kodukontori või koduse töötoa kasutamine valiti kolmandaks eelistuseks ning viimasena eelistatakse tegelikkuses enim levinud töövormi – avatud ruum kuni kümne töötaja ja oma kindla töökohaga.»

«Tööaja suhtes valmistab enim muret inimestele nii-öelda tagumikutundide lugemine, sest kui tööealised elanikud saaks oma töögraafikut ise valida, sooviks neist 40 protsenti, et neil oleks küll kindlad tööülesanded, kuid tööaeg oleks enda valida ning tundide arvestust selle üle ei peetaks,» märkis Pärnamets.

Eesti büroopindade omaniku Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul tõuseb tavapärase avatud kontori kõrval trend nimega coworking ehk ühiskontorites töötamine, millele nemadki aina rohkem tähelepanu pööravad.

«Uuringust selgus, et kokkupuuted coworking mudeliga on Eesti tööealisel elanikkonnal nõrgad – selle järgi töötamise kogemus oli 2 protsendil vastajatel endil ja 3 protsendil nende sõpradel või sugulastel. 17 protsenti on coworkingust kuulnud, kuid mitte selle mudeli järgi töötanud ning kolmveerandil ei ole sellest üldse mingit aimu,» rääkis Jostov.

«Aina suurenev väikeettevõtjate arv tekitab tulevikus nõudlust väiksemate ja ühiskontori pindade järele. Colliers Groupi hinnangul moodustavad 2030. aastaks juba ligi 30 protsenti kogu USA bürooturust ühiskontorid, kus üürivad erineva suuruse ja privaatsustasemega laudu või ruume koos nii vabakutselised kui suurettevõtted, kes on sageli ka täiesti erinevate elualade esindajad,» lausus Jostov. 

«Kuna suhtlemine, uute ideede genereerimine ja potentsiaalsete koostöövõimaluste tekkimine on tuleviku töökohtade üks põhimõtteid, siis pakub coworking seda kõike ning ühtlasi ka võimalust oma töögraafiku üle ise otsustada,» lisas Jostov.

«Kaugtöö võimalused, mida paljud ettevõtted oma töötajatele pakuvad, aitavad kriitilisemad hetked töö- ja eraelu puutepunktides üle elada, kuid kodu ei ole päriselt kodu, kui see on sinu alaline töökoht, ning töökohast ei saa kunagi inimese kodu,» rääkis Jostov.

Uuringus leidis kinnitust ka palgatöötajate märkimisväärselt suur soov saada tulevikus ettevõtjaks. Kui tööealistest elanikest on tegelikkuses ligi 66 protsenti hõivatud palgatöötajana ühes kindlas ettevõttes, 10 protsenti ettevõtjaid või iseendale tööandjad ja vaid 2 protsenti vabakutselised, kes töötavad erinevate ettevõtete heaks, siis ideaalis sooviks tulevikus olla ettevõtjad pea 33 protsenti ja vabakutselised 10 protsenti. Palgatöötajad ühes kindlas ettevõttes eelistavad olla pooled tööealised elanikud.

Uuringu Eesti tööealiste elanike (15–64 aastat) seas korraldas 2019. aasta maikuus Eesti  Uuringukeskus OÜ ning selle tellis Technopolis Ülemiste AS. Uuringu eesmärk oli selgitada välja, milline on Eesti tööealise elanikkonna kontseptsioon ideaalsetest töötingimustest ja -keskkonnast.

Sealhulgas uuriti, milline võiks olla ideaalne tööaeg, töö tegemise koht ja vorm, töö- ja puhkeajakorraldus, töökeskkond, -vahendid ning sotsiaalsed suhted. Küsitlus viidi läbi Norstat Eesti veebipaneelis ja sellele vastas 700 inimest.

Tagasi üles