Rootsi võttis ka SEB Eesti rahapesuriskid luubi alla

SEB peahoone Tallinnas.

FOTO: Toomas Huik.

Rootsi finantsinspektsioon plaanib avaldada oma tulemused Swedbanki rahapesuriskide uurimisest hiljemalt järgmise aasta alguseks, mis on hiljem, kui varasemalt prognoositud. Teatest selgub, et luubi alla on võetud ka SEB tegevus.

Rootsi finantsinspektsioon saatis juulis SEB-le ja Swedbankile teavituskirjad osana pankade rahapesujärelevalve riskide üle Eestis, Lätis ja Leedus, millele pangad peavad vastama vastavalt 2. ja 16. septembriks.

Teavituskirjad sisaldavad Finansinspektioneni tähelepanekuid ning esialgseid hinnanguid, mis annavad pankadele võimaluse kontrollida, kas inspektsioon on faktidest õigesti aru saanud.

Inspektsiooni teatel avaldatakse uurimise tulemused plaanitust hiljem, kuna uurimise osaks on märkimisväärselt suur kogus materjali.

Finansinspektionen alustas sel aastal pankade juhtimise ja rahapesuriskide uurimist Balti riikides koostöös kohalike järelevalveasutustega, mille käigus hinnatakse pankade rahapesuriske Balti üksustes alates 2007. aastast.

Eesti Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Livia Vosman ütles Postimehele, et pooleliolevaid menetlusi pole võimalik kommenteerida.

«Saame järelevalvetoimingute tulemustest rääkida hiljemalt 2020. aasta alguses või muul ajal kui resultaadid valmis, arvestades Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse raame,» ütles Vosman.

Finantsinspektsiooni töö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas on pidev. Aeg-ajalt ning eelkõige olukordades, kus järelevalvetegevus puudutab piiriüleseid (pangandus)gruppe, toimub see koostöös teiste järelevalveasutustega, lisas ta.

«Näiteks teatasid Eesti Finantsinspektsioon ja Rootsi Finansinspektionen selle aasta veebruaris, et alustasid koos järelevalvemenetlust Swedbanki suhtes. On ka tõsi, nagu Rootsi finantsjärelevalveasutus enda pressiteates on märkinud, et samasugune koos läbiviidav järelevalvemenetlus toimub ka SEB Grupi, sealhulgas AS-i SEB Pank, suhtes,» rääkis finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht.

Puutumata pole ükski pank

Rahapesu andmebüroo märkis juulis avaldatud aastaraamatus, et suuremal osal Eestis makseteenuseid pakkunud pankadest pole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit pole nende asutust üldse puudutanud.

Samas ei tähenda sääraste seoste ilmnemine kahtlaste tehingutega automaatselt seda, et selles konkreetses pangas olid olulised või süsteemsed rahapesu tõkestamise probleemid, seisab rahapesu andmebüroo aastaraamatus.

«Arvestades, millised olid Eestit läbinud mitteresidentidega seotud kahtlaste rahavoogude mahud ning mis rolli Eesti finantssüsteemis ning teiste pankadega arveldamisel on täitnud näiteks rahapesu tõkestamise probleemide tõttu suletud Danske Banki Eesti filiaal, Versobank või mõni teine lähiregiooni pank, on ilmne, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest ei ole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit ei ole üldse nende asutust puudutanud,» märkis rahapesu andmebüroo.

Ajakirjanduses on viimase paari aasta jooksul avaldatud mitu teadet selle kohta, et krediidiasutused on saanud kahtlase sisuga makseid näiteks Danske Bankiga seotud kahtlustäratavatelt kontodelt. Danske juhtumi tõttu on tõusetunud küsimus panga vastutusest ja rollist kahtlaste tehingute tegemise võimaldamisel.

Tagasi üles