Asi klaar: teisest sambast saab raha kätte jaanuaris 2021

Martin Helme

FOTO: Konstantin Sednev (Postimees)

Rahandusminister esitas neljapäevasel kabinetinõupidamisel valitsuse liikmetele pensionireformi põhimõtted, eelnõu on plaanis vastu võtta aasta lõpuks. Esimeste avalduste esitamine peaks lõppema 31. augustiks. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest.

«Põhimõtteliselt kõige olulisem muudatus, reform toob kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. Inimesed saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist samal moel nagu nad on seni teinud,» ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. 

Ratase sõnul jääb üheks valikuks mitte väljuda teisest sambast ning ka lõpetada maksete tegemine teise sambasse, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. «Samuti on võimalik lõpetada maksete tegemine ja kogu raha välja võtta,» lisas Ratas.

«Leppisime kokku ka selle, et teatud aja pärast, kui inimesed teevad sammu näiteks pensionifondist välja tulekul, siis on teatud aja jooksul võimalus uuesti sellega liituda. Arutelu on, ju see vahemik peaks seal kuskil kümmekond aastat olema,» märkis peaminister.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on teise pensionisamba reformiga tehtud ära väga suur töö. «Teise pensionisamba reform on oma olemuselt tegelikult kogu pensionisüsteemi muutmine. See on väga mahukas, nii rahaliselt kui tehniliselt, selle mõju majandusele on väga arvestatav ja seal on terve hulk näiteks IT-lahendusi, mis vajavad oma aega ette valmistada,» lisas Helme.

«Me soovime oktoobris selle eelnõuga riigikogus alustada, sellise graafiku järgi peaks eelnõu olema aasta lõpuks vastu võetud, hakkab kehtima järgmise aasta algusest,» ütles rahandusminister. 

Tuleva aasta alguses on kõigil asjassepuutuvatel asutustel ja institutsioonidel pool aastat aega oma ettevalmistuse tegemiseks, alates juulist peaks inimesed saama hakata tegema avaldusi.

«Esimeste avalduste esitamine peaks lõppema 31. augustiks. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest,» märis Helme. Kuni 10 000 eurose fondiosaku puhul on Helme sõnul väljamakse ühekordne, kui see on suurem, toimub väljamakse aasta jooksul kolmes osas.

«Meie soov on see, et inimestel oleks suurem valikuvabadus, suurem paindlikkus. Loodame, et selle tagajärjel muutuvad pensionifondid tõhusamaks, tootlikkus muutub paremaks. Lihtsalt öeldes, pangad peaksid rohkem pingutama, et inimesed seal oleks,» lisas rahandusminister.

Helme sõnul võib oodata, et teatav kogus inimesi veel liitub teise sambaga, kuid neist suurem osa otsustab teisest sambast lahkuda.

Iga inimese palga pealt makstakse sotsiaalmaksu 33 protsenti. Sellest 20 protsendipunkti läheb riiklike pensionide maksmiseks. Kui inimene on liitunud teise pensionisambaga, siis maksab ta oma palgast 2 protsenti pensionifondi. Riiklikult suunatakse sinna lisaks veel 4 protsendipunkti sotsiaalmaksust, nii et selle inimese tulust võetakse pensionite maksmiseks 16 protsenti palgast. Kui inimesed lahkuvad teisest sambast, siis riigi kasutatav maksutulu kasvab.

Koalitsioonierakondade kokkuleppe kohaselt kasutatakse sotsiaalmaksutulu kasvu erakorraliseks pensionitõusuks, kuigi seadustena käsitletakse neid erinevalt.

Tagasi üles