Notarite kuldne põli ähvardab lõppeda
Oluliselt täiendatud!

Notar

FOTO: Peeter Langovits / PM / Scanpix

Konkurentsiamet soovitab sätestada notari tasudele fikseeritud määrade asemel piirhinnad, millest notarid saaksid kehtestada odavama hinnakirja ning vajadusel kliendi jaoks ka soodsamas tasus kokku leppida. 

Sellega tekib tarbijal võimalus valida notarite vahel, kes pakuvad sama toimingut erineva hinnaga. Muudatuse tulemusel avaldab konkurents survet hindade alandamiseks kallite kinnisvaratehingute tõestamisel ja muude seesuguste toimingute osas, mille tasumäärad ületavad kulupõhisuse taset. Lisaks tagab hinnakonkurents senisest suurema läbipaistvuse notari valikul, teatas konkurentsiamet.

Notari tasud on sätestatud seaduses, kuid neist teenitav tulu ei laeku mitte riigieelarvesse, vaid läheb notarite kulude katmiseks ning kasumiks. Analüüsi andmetel teenib Eesti keskmine notar umbes kolm, suurima sissetulekuga notar aga ligi viisteist riigikohtuniku palka. Notarid saavad nii palju teenida üksnes seetõttu, et riigil puudub kontroll notaritasude kulupõhisuse üle.  

Vabaturu tingimustes ei oleks see võimalik. Hinnakonkurentsiga tekib kliendil võimalus saada erinevatelt notaritelt hinnapakkumisi. Praegu teenivad notarid suuremate kinnisvaratehingute tõestamiselt suurt tulu, kuid alla seaduses sätestatud määra ei ole neil lubatud tasu võtta.

Piirhindade rakendamine ei halvenda konkurentsiameti sõnul mitte mingil moel ligipääsu notari ametitoimingutele. Sotsiaalselt taskukohasete toimingute osas hinnakonkurentsi ei teki ja neid osutatakse jätkuvalt piirhinnaga. 

Amet esitas justiitsministeeriumile ja Notarite Kojale saadetud analüüsis põhjendused, miks muudatus ei kahjusta notarite tegevuse jätkusuutlikkust, sõltumatust, toimingute kvaliteeti ega kättesaadavust vähekindlustatud inimeste jaoks.

Tagasi üles